Uudised

Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse. Loe edasi »

2018. aastast on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega luuakse alates 2018. aastast uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.    
„Et võimaldada inimestel teha ise oma elu puudutavaid otsuseid, peame panustama nii hoolduskoormuse vähendamisse kui ka maksimaalselt iseseisva toimetuleku toetamisse. See tähendab suuremat rõhku vajaduspõhisele abile, et erivajadusega inimene saaks õige abivahendi või iseseisvat toimetulekut toetava teenuse ning lähedased ei peaks jääma tööturult kõrvale,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paremini toime tulevad inimesed on iga tugeva ja jätkusuutliku ühiskonna alus.“

Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Loe edasi »

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Kuidas taotlust esitada
Toetuse taotlemine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

  • Eesti resident,
  • vähemalt 18-aastane,
  • vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes kogu kalendrikuu vältel ning töötamine ei olnud peatatud,
  • vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.

Loe edasi »