Uudised

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Loe edasi »

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Kuidas taotlust esitada
Toetuse taotlemine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

  • Eesti resident,
  • vähemalt 18-aastane,
  • vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes kogu kalendrikuu vältel ning töötamine ei olnud peatatud,
  • vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.

Loe edasi »

Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Sotsiaalministeeriumi blogis vastab sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak levinumatele pensionireformiteemalistele küsimustele.

Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja töötama?

Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral.

Keda pensionisüsteemi muudatusettepanekute väljatöötamisel kaasati
Pensionisüsteemi uuendamisel  ja eesmärkide püstitamisel tegid koostööd erinevad institutsioonid, näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, sotsiaalkindlustusamet, riigikantselei, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisliit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

Alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii?
Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Loe edasi »

Lähipäevadel saavad kõik inimesed, kes on sündinud 1954. a ja kellel 2017. a saabub vanaduspensioni iga meilt kirja, milles kinnitame, et tuvastatud puude ja/või püsiva töövõimetuse otsus pikeneb automaatselt 3 kuud ja et sellel perioodil jätkatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmist.

Selle kirjaga saavad inimesed minna ka KOV parkimiskaarti pikendama. Need, kelle puudega inimese kaart vajas pikendamist, nendega juba võtsime ühendust ja saatsime uued kaardid.
Vanaduspensioni ea järk- järguline nihkumine ja püsiva töövõimetuse otsuste automaatne pikenemine on sätestatud riiklikus pensionikindlustuse seaduses. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sarnast sätet ei ole, kuid puude otsuste puhul kasutame püsiva töövõimetuse otsustega sama analoogiat, inimene taotleb kahte asja üheaegselt ja koos ning tähtajad on samad. Kui otsused on tehtud kuni vanaduspensioni eani, siis kui vanaduspensioni iga nihkub kuni 180 päeva, siis loeme puude otsused automaatselt pikendatuks.
Loe edasi »

Allikas sotsiaalministeerium

Puudega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudega isikule, last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrab ning väljamakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks peab isikul olema tuvastatud puude raskusaste PISTS alusel.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus – makstakse kuni 16-aastasele,
  • puudega tööealise inimese toetus –  makstakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni,
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus – saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed,
  • puudega vanema toetus – ühele puuetega vanematest või last üksi kasvatavale puudega inimesele,
  • õppetoetus – saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored.  Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest,
  • töövõimetoetus – makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul,
  • täienduskoolitustoetus – tööalase täiendamise korral.

Loe edasi »

1. jaanuarist jõustus töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast  ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus  hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja  leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Loe edasi »

Uued toetused ja hüvitised

  • Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

  • Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo:http://sm.ee/et/elatisabi

  • Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust

Loe edasi »

25. juunil 2015. a kuulutati välja madalapalgalistele tagasimakset tagava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus.

Seadusega luuakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimaksesüsteem, mille järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse.

2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Seaduse järgi saab tulumaksu tagasimakset taotleda täisealine inimene, kes on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Samas töövõimetuspensionäridelt ei nõuta täistööajaga töötamist tulumaksu tagastuse saamiseks.

Seaduse kohaselt sõltub tulumaksu tagasimakse suurus olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures. Maksu- ja tolliamet tagastab üldjuhul tulumaksu enammaksu hiljemalt 1. juulil. Loe edasi »