Uudised

Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.    
„Et võimaldada inimestel teha ise oma elu puudutavaid otsuseid, peame panustama nii hoolduskoormuse vähendamisse kui ka maksimaalselt iseseisva toimetuleku toetamisse. See tähendab suuremat rõhku vajaduspõhisele abile, et erivajadusega inimene saaks õige abivahendi või iseseisvat toimetulekut toetava teenuse ning lähedased ei peaks jääma tööturult kõrvale,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paremini toime tulevad inimesed on iga tugeva ja jätkusuutliku ühiskonna alus.“

Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Loe edasi »

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Kuidas taotlust esitada
Toetuse taotlemine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

  • Eesti resident,
  • vähemalt 18-aastane,
  • vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes kogu kalendrikuu vältel ning töötamine ei olnud peatatud,
  • vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.

Loe edasi »

Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Sotsiaalministeeriumi blogis vastab sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak levinumatele pensionireformiteemalistele küsimustele.

Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja töötama?

Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral.

Keda pensionisüsteemi muudatusettepanekute väljatöötamisel kaasati
Pensionisüsteemi uuendamisel  ja eesmärkide püstitamisel tegid koostööd erinevad institutsioonid, näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, sotsiaalkindlustusamet, riigikantselei, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisliit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

Alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii?
Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Loe edasi »

Lähipäevadel saavad kõik inimesed, kes on sündinud 1954. a ja kellel 2017. a saabub vanaduspensioni iga meilt kirja, milles kinnitame, et tuvastatud puude ja/või püsiva töövõimetuse otsus pikeneb automaatselt 3 kuud ja et sellel perioodil jätkatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmist.

Selle kirjaga saavad inimesed minna ka KOV parkimiskaarti pikendama. Need, kelle puudega inimese kaart vajas pikendamist, nendega juba võtsime ühendust ja saatsime uued kaardid.
Vanaduspensioni ea järk- järguline nihkumine ja püsiva töövõimetuse otsuste automaatne pikenemine on sätestatud riiklikus pensionikindlustuse seaduses. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sarnast sätet ei ole, kuid puude otsuste puhul kasutame püsiva töövõimetuse otsustega sama analoogiat, inimene taotleb kahte asja üheaegselt ja koos ning tähtajad on samad. Kui otsused on tehtud kuni vanaduspensioni eani, siis kui vanaduspensioni iga nihkub kuni 180 päeva, siis loeme puude otsused automaatselt pikendatuks.
Loe edasi »

Allikas sotsiaalministeerium

Puudega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudega isikule, last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrab ning väljamakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks peab isikul olema tuvastatud puude raskusaste PISTS alusel.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus – makstakse kuni 16-aastasele,
  • puudega tööealise inimese toetus –  makstakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni,
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus – saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed,
  • puudega vanema toetus – ühele puuetega vanematest või last üksi kasvatavale puudega inimesele,
  • õppetoetus – saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored.  Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest,
  • töövõimetoetus – makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul,
  • täienduskoolitustoetus – tööalase täiendamise korral.

Loe edasi »

1. jaanuarist jõustus töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast  ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus  hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja  leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Loe edasi »