Uudised

Эстонская палата людей с ограниченными возможностями (Eesti Puuetega Inimeste Koda – EPIKoda) издала русскоязычную версию справочника для родственников детей и молодежи с недостатками здоровья и особыми потребностями «Путь рядом с особым ребенком» («Teekond erilise lapse kõrval»). Книга предлагает остро необходимую родственникам детей с особыми потребностями информацию о пособиях и услугах в социальной и образовательной сферах на уровне государства и местных самоуправлений на разных возрастных этапах – от рождения ребенка до достижения им совершеннолетия.

Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja venekeelse versiooni käsiraamatust „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat leevendab perede infosulgu, pakkudes lapse elukaare ulatuses sünnist täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal- kui haridusvaldkonnas, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks praktilisele väärtusele pakub käsiraamat emotsionaalset tuge, jagades erilist last kasvatavate perede siiraid kogemuslugusid.

Loe edasi »

Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse. Loe edasi »

2018. aastast on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille alusel toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele. 2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Turu-uuringute AS viib läbi küsitluse, millega soovitakse saada üle-eestiline ülevaade puudega last kasvatavate perede toimetulekust ja probleemkohtadest. Muu hulgas kaardistatakse perede vajadused toetustele ja teenustele.

„Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Põhjalik ülevaade annab meile paremad võimalused kavandada nii riiklikult kui ka omavalitsuste kaudu meetmeid, mis vastaksid puuetega laste vajadustele ning toetaksid perede toimetulekut.“ Loe edasi »

EPIKoja populaarset käsiraamatut “Teekond erilise lapse kõrval” puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele on tänaseks välja antud kaks tiraaži, kokku 4000 eksemplari. Oleme ühtlasi alustanud ning jätkame tööd venekeelse versiooni väljatöötamiseks. Uuendatud eestikeelne kordustrükk sai teoks vaid tänu heade inimeste toetusele, mistõttu palume nüüd abi venekeelse versiooni toetamiseks.

Puudega lapsi on Eestis üle 10 000. Paljud neist kasvavad vene keelt kõnelevates perekondades, kes omakorda elavad sageli infosulus ning ei saa piisaval määral vajalikku teavet, mis toetaks nende teekonda erivajadusega lapse kasvatamisel. Et saaksime neid peresid aidata ja käsiraamatut tasuta jagada, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt.   Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »