Uudised

Kõik gluteeniga seonduv on ühiskonnas viimasel ajal populaarsust kogumas. Kas aga tegu on trendiga või on selle taga tõsine meditsiiniline diagnoos? Millele pöörata gluteenivaba dieedi pidamisel tähelepanu? Kõik huvilised on oodatud tsöliaakia infopäevale – messile!

Vaata lisainfot

 

18. aprillil allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühiste kavatsuste protokolli, millega sotsiaalministeerium toetab vähenenud töövõimega inimestega sõltumatut nõustamist puuetega inimeste kojas töövõime hindamist puudutavates küsimustes alates teisest poolaastast.


„Inimestel, kes vajavad uue süsteemiga kaasnenud muudatuste tõttu täiendavat nõustamist, on õigus saada igakülgset, asjatundlikku ja sõltumatut abi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski. „Töövõimereform on täies mahus jõustunud pelgalt mõne kuu eest ning täiendav nõustamisteenus on igati mõistetav. Mul on hea meel, et puuetega inimeste koda on valmis oma kogemuste ja teadmistega sihtrühma abistama,” lisas ta. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Loe edasi »

MTÜ Pro Civitas eestvedamisel käivitatakse 12 Eesti maakonnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal ning Läänemaal ja Hiiumaal, projekt „Isiksusearengukoolitused puuetega inimestele“.

Projekti eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste õpihoiakute parandamisele ning nende võtmepädevuste arendamisele isiksuse arengu tagamiseks. Erinevates maakondades viiakse läbi puuetega inimestele suunatud võtmepädevuste alased koolitused, mis aitavad suurendada puuetega inimeste õpimotivatsiooni, osalemist elukestvas õppes ning ühiskonnaelus laiemalt.

Ühe koolituse pikkus on 45 tundi, koolitus viiakse läbi 2 kuu jooksul.

Osalemine on tasuta.

Arendatavad võtmepädevused on õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja algatusvõime, mis kõik toetavad osalejate isiksuse arengut ning aitavad kõrvaldada nende ühiskonnaelus (elukestev õpe, tööturg, kodanikuühendused jne) osalemist takistavaid barjääre. Loe edasi »

Kui kellelgi jäi sügisel riikliku erivajadustega üliõpilase stipendium taotlemata, siis on võimalus seda teha nüüd. SA Archimedese erivajadustega tudengite stipendiumi tähtaeg on 20. veebruar.

Stipendiumi on õigus taotleda rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe ning doktoriõppe üliõpilasel, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  • ta õpib täis- või osakoormusega õppes või kui viibib akadeemilisel puhkusel.

Stipendiumi saab taotleda kaks korda aastas: septembris ja veebruaris. 2016/2017. õppeaastaks taotluste esitamise tähtaeg on 20. septembril 2016 ja 20. veebruaril 2017. NB! Mitu korda õppeaasta jooksul taotelda ei saa ( 20. septembril toimub taotlemineõppeaastaks ja 20. veebruaril kevadsemestriks). Loe edasi »

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne elluviimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent samal ajal on suurenenud eelkõige tavakoolide eriklassides õppimine. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on Eestis saanud üha enam tähelepanu.

Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad.

Loe edasi »

Ikka ja jälle tõusetub küsimus, kui palju ja millal peab omavalitsus aitama inimest, kes ise enam toime ei tule. Mida siis ikkagi võib abivajaja vallalt või linnalt oodata?

Eelkõige peab täisealine inimene ise oma igapäevaeluga hakkama saama. Vajadusel tuleb perel teda aidata. Need alustalad tulevad juba põhiseadusest. Selle tõdemusega põhiseadus aga ei lõpeta. Ka riigil on kohustus aidata inimest, kui tal pole enam jaksu, võimalusi või oskusi enda ja oma pere abiga toime tulla. Selle kohustuse täitmiseks on Riigikogu näinud ette rea sotsiaalteenuseid, millest paljusid peavad pakkuma oma inimestele just vallad-linnad.

Anna märku, et abi on vaja

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele, ei pea pereliikmed oma töökohta jätma ja ise oma eakat ema või täisealist puudega last koju hooldama jääma. Täisealist abivajajat ei pea pereliikmed isiklikult hooldama, aga soovi korral võivad seda loomulikult teha. „Soovi korral“ hooldamine ei tohiks aga olla pealesunnitud valik. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis 2016 aasta detsembris välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

Käsiraamatu pabertiraaž on piiratud ja suunatud eelkõige puudega laste peredele. E-versioon on aga kõigile loetav, allalaaditav ning vajadusel väljaprinditav siit:

http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-kõrval.pdf-WEB.pdf

Oleme tänulikud, kui levitate e-versiooni  linki  oma kolleegidele, koostööpartneritele, kuid eelkõige puudega ja erivajadustega laste lähedastele. Samuti palume teil riputada käsiraamatu e-versiooni link üles oma kodulehele, sotsiaalmeediasse ja/või siseveebi. Loe edasi »