Uudised

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et põhiseadusega on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival inimesel riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda.

Riik toetab kodus elavale inimesele abivahendi (näiteks käimisabivahendi, pimedale vajaliku punktkirjavarustuse või audiolugeri ehk Daisy-pleieri) soetamist, makstes kinni suure osa selle ostu- või üürihinnast. Kui inimene elab üldhooldekodus või mõnes muus hoolekandeasutuses, siis ta abivahendi soetamiseks või üürimiseks samasugust toetust ei saa. Nii peavad hoolekandeasutuse elanikud kandma oluliselt suuremat rahalist koormust kui kodus elavad abivajajad.

Hoolekandeasutuste elanike halvem kohtlemine on põhiseadusega vastuolus. Sellist diskrimineerimist ei saa õigustada ei kokkuhoiuvajadusega ega sooviga soodustada abivajajate kodus elamist, leidis õiguskantsler.

Õiguskantsleri ettepaneku kogutekst: Ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lg 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Alates 1. oktoobrist liiguvad keskkonna kohanduse valdkonnaga seotud tegevused Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuselt üle Sotsiaalkindlustusametisse.

Sotsiaalkindlustusamet hakkab tegelema keskkonna kohanduse valdkonda puudutavate teemadega ehk kodu- ja töökeskkonna alase nõustamiseteenuse koordineerimise, arendamise, teavitamise ja koolitamisega.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus jääb kuni 2017.aasta lõpuni lõpetama kodukohanduse pilootprojekti, mille käigus pakutakse kohandusi kokku 45-le erivajadusega inimesele. Kodukohanduse põhiprojektiga hakkavad tegelema kohalikud omavalitsused. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, millega seoses viiakse abivahendite valdkonna tegevused Astangu keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse eesmärk on koondada abivahenditega seotud kompetents ning riigi poolt pakutavad teenused ühte asutusse.

1. veebruarist 2017. a. liiguvad kõik abivahendite valdkonnaga seotud tegevused Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes hakkab tegelema teenuse koordineerimise, arendamise, teavitamise, koolitamise ja abivahenditealase nõustamisega. Sotsiaalkindlustusametisse sotsiaalteenuste osakonda, abivahendite talitusse siirduvad tööle ka 5 valdkonnaga seotud töötajat Astangult – Hanna Veisman, Berit Rohtjärv, Sigrid Laan, Mirjam Korbe, Magnus Annert.

Antud muudatus ei puuduta eelmise aasta jaanuarist kehtima hakanud riigipoolse toetusega abivahendite eraldamise süsteemi. Teenusekasutajate jaoks jääb abivahendite taotlemise protsess samaks. Loe edasi »

Liikumispuudega noormees Vadim Ušanov töötab Selveris kassapidajana. Vadim on veendunud, et tema erivajadus töötamist ei sega ja positiivse suhtumisega suudab ta kõike. Töötukassa ja Selveri toetusega on ta saanud vajalikud abivahendid, mis aitavad teda tööülesannete täitmisel.

Välireklaamidega tegeleva JCDecaux Eesti laojuht on vaegkuulja Mallori Lemsalu. Vastutusrikkal ametikohal on tema ülesanne tagada ettevõtte lao korrasolek, varude olemasolu ja igapäevane laotöö sujuv toimimine.

                                        

Loe edasi »

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet teatab, et alates 1.novembrist tõstab AS Tulika Takso sõidualustustasu 20 sendi võrra, kuid invatakso teenuse kasutajatele jääb kehtima endine hinnakiri ja hind ei suurene. Tulika Takso kinnitab, et puuetega inimestele tehakse sõidualustamistasu arveldamisel 20 sendist soodustust ja arvestus toimub kliendile arve esitamisel. Takso tellimine Tulika Takso telefonil 6 12 0030.

Puuetega inimeste transporditeenust korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Paldiski mnt 48a. Küsimuste korral palume pöörduda telefonil 645 7465; e-posti aadressil tiia.tiik@tallinnlv.ee

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna
teenuste ja toetuste sektori vanemspetsialist
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Paldiski mnt 48a; 10614 Tallinn
tel 645 7465
e-mail: tiia.tiik@tallinnlv.ee

Ala Tallinnas Rahvusraamatukogust ja Balti jaamast D-terminali ning Keskturuni on nüüd huvilistele plastikust reljeefkaardil uuritav. MTÜ-l Jumalalaegas valmis äsja 3D prindituna Tallinna kesklinna reljeefkaart.

Hooneid tähistavad reljeefsed kujutised, tunnetatavad on tänavad ja kõnniteed. Näiteks on Balti jaamas tunnetatavad rongide saabumisteed ja peahoone, mille ees bussipeatuse varikatus. Raekoja platsile viiv kitsas Voorimehe tänav on küünega tunnetatav. On võimalik võrrelda, kui palju erinevad pindalalt näiteks Viru keskus ja Estonia teater ning kontserdisaal. Kaardile on reljeefselt märgitud isegi kioskid.

Et pime huviline saaks kaardist aru, tuleb seda esmalt tundma õppida. Kes on varem näinud, sel on see lihtsam, kellele piirkond võõram, sel oleks vaja kindlasti nägija selgitusi.

Jumalalaeka abivahendikeskuse Silmalaegas juht Janar Vaik selgitab: „Põhiliselt teeme soovijatele reljeefkaartide taskuvariante 19 x 19 cm, mis haaravad korraga umbes 570 x 570 m linnaruumi. Mõõtkava on 1:3100, soovi korral aga väiksem või suurem. Juba mitmed pimedad huvilised on tellinud neid kaarte oma koduümbruses orienteerumiseks. Valminud on näiteks Mahtra ja Tuulemaa tänavate ning Pühavaimu kiriku ümbruse kaardid. Selline reljeefkaart maksab 45 eurot ja saame teha kaardi täpselt niisuguse piirkonna kohta, nagu klient soovib. Tellimuse täitmiseks kulub umbes viis päeva.“

Kaart lähtub openstreet kaardirakendusest. Nägija näeb arvutiekraanil hooneid kaardil hallide kastidena, park on roheline ala. Kui on soov endale reljeefkaarti tellida, tuleks helistada Janar Vaigule telefonil 53 838 129. Ta avab arvutis kaardirakenduse ja koos tellijaga selgitatakse, mis piirkond ja millised olulised objektid peavad kaardil olema. Arvutiekraanil on võimalik kaardiruutu vastavalt tellija soovile nihutada ja nii täpne piirkond määrata.

Kesklinna reljeefkaardi valmistamise eesmärk on tutvustada uusi võimalusi. Eksperimendina tehtud hallist plastikust suur kaart on kokku kleebitud 12 osast mõõtmetega 19 x 19 cm ja näeb metallraamis kena välja. Sellise kaardi hind on 650 eurot ja eelkõige võiksid kaardist huvituda linn, asutused, turismiinfo jt.

Priit Kasepalu,
Eesti Pimedate Liidu aseesimees

Sotsiaalsüsteemist kompenseeritavate abivahendite teenus muutus Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muudatustele hakkas 2016. aastast abivahendite teenust korraldama Sotsiaalkindlustusamet.

Ühtlasi muutub eelarve jaotamise põhimõte üle-eestiliseks, s.t taotleja võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse ettevõttesse, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv raamleping.

Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusega viis läbi sotsiaalsüsteemist kompenseeritavate abivahendite nimekirja uuendamise, võttes arvesse nii tarbijate vajadusi kui riigi rahalisi võimalusi.

Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Eelneva korraldusega võrreldes peab lisaks abivahendi määruse loetelu järgsele nimetusele lisanduma tõendile ka abivahendi ISO kood.

Sama nõue kehtib ka rehabilitatsiooniplaanidele. Edaspidi on eesmärk tõendite väljastamine digitaliseerida ja suunata vajalik info veebi, jättes paralleelselt alles võimalus pöörduda info ja abi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole klienditeeninduse kaudu, e-posti või posti teel.

Käesoleva teatmiku eesmärk on anda ülevaade 2016. a muutuvast abivahendite loetelust. Teatmik sisaldab infot, mis on vajalik abivahendi tõendi väljakirjutamiseks õigetel alustel.

Link teatmikule asub SIIN

Sotsiaalkindlustusamet vabandab kõikide inimeste ees, kes on aasta alguses jõustunud muudatuste tõttu sattunud hätta abivahendite saamisel. Koostöös teenusepakkujatega suhtleme iga inimesega individuaalselt, ebaõiged arved tühistatakse.

Juhul, kui olete saanud tavapärasest oluliselt suurema arve:

  • Sotsiaalkindlustusamet võtab ametile teadaolevate juhtumite asjus teiega ise ühendust, et vormistada erimenetluse taotlus.
  • Kui teiega ei ole 15. jaanuariks ühendust võetud, palun kontakteeruge Sotsiaalkindlustusametiga e-kirja teel:abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee või infotelefonil 16106

Erimenetluse taotlused, mis on Sotsiaalkindlustusametisse jõudnud hiljemalt 6. jaanuaril kella 17.00-ks, vaadatakse üle neljapäeva, 7. jaanuari jooksul. Inimest teavitatakse otsusest hiljemalt käesoleva nädala lõpuks.

Sotsiaalkindlustusamet vaatab kõik laekunud erimenetluse taotlused läbi kord nädalas neljapäeviti. Kui inimene vajab erivajadusest tulenevalt piirhinnast oluliselt kallimat abivahendit, siis see kompenseeritakse erimenetluse tulemusel suurema riigipoolse osalusega.

Sotsiaalkindlustusamet suhtleb kõikide abivahendeid pakkuvate ettevõtetega, et vältida sarnaste olukordade tekkimist. Juhime ka tähelepanu, et ettevõtetel on lähtuvalt tarbijakaitse seadusest kohustus avaldada toodete ja teenuste hinnakiri, kas siis kodulehel või kirjalikult otse kliendile, samuti on ettevõte kohustatud teavitama kliente muutustest hinnakirjas.

Lisainfot erimenetluste kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendi-vajajale/, abi taotluste vormistamisel saab klienditeenindustest või helistades infotelefonile 16106.

Alates 01.01.2016 muutus põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.
Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: Muud blanketid) alates 01.01.2016. Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Õigustatud isik on:
• kuni 18-a laps;
• kuni 18-a puudega laps;
• 18 – 63-a tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 % või enam;
• 18-a ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
• alates 18-a tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
• 63-a ja vanem vanaduspensioniealine isik;
ning lisaks
• isik, kes vajab rinnaproteesi;
• isik, kes vajab silmaproteesi;
• isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.

Uue IAK saamiseks peab kaardi taotlejal olema:
• kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud abivahendi vajadus ISO-koodi täpsusega (enne 01.01.2016 väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanil peab olema abivahendi nimetus või kirjeldus);
• välismaal õppiva 18-26-a isiku puhul ka koolitõend;
• klienditeeninduses kaardi taotlemisel isikut tõendav dokument.

Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud. Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016 SIIN .

NB! Kui kehtivale isikliku abivahendi kaardile ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, peab inimene ettevõttesse pöördumisel kaasa võtma töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsuse (välja arvatud vanaduspensioniealine isik). Loe edasi »

5. jaanuaril kohtusid Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendeid pakkuv ettevõte Invaru OÜ ning koostöös on tuvastanud kliendigrupp, kellega on tekkinud uuele süsteemile üleminekul segadust omaosaluse hinna osas, mis oli kõrgem kui tavapäraselt.

Piirhinna kehtestamine on ootuspäraselt toonud välja varasema süsteemi kitsaskohad. Varasemalt lahendati kõik abivahendeid puudutavad olukorrad ühetaoliselt – alates sellest aastast on erijuhtudel lähenemine personaalsem.

Need juhtumid lahendab Sotsiaalkindlustusamet nüüdsest erimenetlusena.

Invaru OÜ edastab Sotsiaalkindlustusametile info klientide kohta, kes on tänaseks saanud oodatust oluliselt suurema arve ning nendega võetakse personaalselt ühendust, et leida lahendus. Kõikidel, kellega järgmise nädala lõpuks ühendust ei ole võetud, palub Sotsiaalkindlustusamet ise kontakteeruda.

Ühendust võetakse paralleelselt ka kõikide teiste teenuseosutajatega, et sarnaseid muresid ennetada.

Regina Salmu
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalkindlustusamet
regina.salmu@sotsiaalkindlustusamet.ee
640 8192 / + 372 5026459
Endla 8 / 15092 Tallinn / Eesti
www.sotsiaalkindlustusamet.ee