Töövõime

Mis on töövõime?

Alates 16. eluaastast hinnatakse, milline on inimese võimekus siseneda tööturule ja millised võimalused on tal seal edukalt toimida. Töövõimet hindab töötukassa – nii 16-aastaseks saanud lastel kui nendel inimestel, kelle püsiva töövõimetuse tähtaeg Sotsiaalkindlustusametis lõpeb.

Enne hindamise taotlemist on oluline, et oled viimase kuue kuu jooksul külastanud pere- või eriarsti, kes kirjeldab töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed ja sisestab need e-tervise süsteemi. Kindlasti tasub arsti informeerida, et plaanid töövõime hindamist taotleda, nii oskad arst pöörata tähelepanu just vajaminevatele terviseandmtele.

Töövõime hindamiseks tuleb töötukassale esitada taotlus, milles tuleb kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates tegevustes. Küsimused puudutavad liikumist, käelist tegevust, oskusi, suhtlemist ja palju muud.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

Ajakulu vähendamiseks saab taotleda töötukassast ühekorraga nii puude raskusastme tuvastamist kui töövõime hindamist, täites ühistaotluse Sotsiaalkindlustusametis.

Hinnangu töövõime osas teeb ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Ekspertarst hindab töövõimet taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt.

Kui mingil põhjusel ei ole dokumentide põhjal võimalik töövõimet hinnata, võib ekspertarst kutsuda teid enda juurde visiidile. Oluline on teada, et ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb raviarst. Ekspertarstiga silmast silma kohtumisel on teil võimalik oma taotluse vastuseid selgitada. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja vajadusel kaasab töövõime hindamiseks spetsialistide meeskonna. Spetsialistide seas võib olla logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut ja/või füsioterapeut. Dokumentide ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus.

Selle järgi määratakse, kas …

  • töövõime on olemas
  • töövõime on osaline
  • töövõime puudub

Töövõime hindamise otsuse alusel on õigus saada töövõimetoetust: töövõime puudumisel keskmiselt 354,60 eurot ja osalise töövõime korral keskmiselt 202,10 eurot kuus. Töövõime toetuse summa erineb kuude lõikes, kuna seda makstakse päevamäära alusel. See tähendab, et näiteks 30-päevases kuu eest on toetus väiksem kui 31-päevase kuu eest.

Asudes tööle, on oluline teada, et osaliselt töövõimelistele makstakse töötamisel toetust täies ulatuses, kui brutotöötasu on väiksem kui 1063,80 eurot. Kui brutotöötasu on üle selle, hakkab toetus tasapisi vähenema ja kaob, kui brutotöötasu on üle 1468 euro. Puuduva töövõime, aga ta siiski töötab ja brutotöötasu on üle 1063,80 euro, hakkab toetus samuti tasapisi vähenema. Üle 1773 euro töötasu saamisel töövõimetoetust ei maksta. Tegemist on 2017. aasta summadega; edaspidi indekseeritakse toetusi ülespoole igal kevadel sarnaselt vanaduspensioniga. Töövõimetoetuse summa arvutamiseks on abiks töövõimetoetuse kalkulaator.

Pane tähele, et kui sulle on määratud osaline töövõime ja soovid saada toetust, siis oled kohustatud täitma aktiivsusnõudeid: töötamine, töö otsimine, õppimine jne. Aktiivsusnõue loetakse näiteks täidetuks, kui hooldad raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut.

Vaata lisa meie koduleheküljelt:

Eesti Puuetega Inimeste Koja töövõimereformi kodulehekülg

Tasuta nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele EPIKojas

 

Loe lisa:

Sotsiaalministeeriumi töövõimereformi kodulehekülg

Töötukassa töövõimereformi kodulehekülg

Sotsiaalministeeriumi infoleht töövõime hindamise taotlejale arstivisiidil