Vanaduspension

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. 7. aprillil 2010 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega sätestatakse vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026. Muudatus jõustub 01.01.2017.

 Vanaduspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada järgmised dokumendid:

  • vormikohane avaldus;
  • pass või isikutunnistus;
  • tööraamat;
  • jooksva kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM) vahetult õiguse tekkimisele eelneva kuupäevaga;
  • eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM), kui pension määratakse kalendriaasta esimeses kvartalis ning riiklikku pensionikindlustuse registrisse pole laekunud sotsiaalmaksuandmed maksukohustuslaste registrist;
  • kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom;
  • lapse sünnitunnistus;
  • sõjaväepilet;
  • abiellumisel nime muutnud isikul abielutunnistus;
  • 1 foto (3 x 4 cm);
  • pangakonto number, kui taotleja soovib pensioni kanda oma pangakontole.

 Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile kas pensionäri enda arveldusarvele,  kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele või pensionäri kulul posti teel kojukandena.

Elukohajärgsele pensioniametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on sügava puudega töövõimetuspensionär, sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või vanaduspensioniealine isik.

Elukohajärgne pensioniamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes elukohajärgne pensionamet taotluse alusel otsuse teeb.