Puue

Mis on puue?

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslike ja keskkondlike takistuste tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, edaspidi PISTS §2).

Oluline on mõista, et:

  • Tervisekahjustus üksi ei ole veel puue.
  • Puue on tervisekahjustuse ja keskkondlike, suhtumuslike takistuste koosmõju tulemus.
  • Puue on  ajas muutuv, kuna tervisekahjustus, inimese toimetulek ja  keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt haiguse progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel).
  • Seetõttu korduvhinnatakse teatud ajaperioodi tagant (kuni 5 a.). Ei hinnata näiteks, “kas jalg kasvab alla”, vaid seda, kas toimetulek on muutunud, kõrvalabivajadus suurenenud/vähenenud.

Tulenevalt inimese vanusest, kas tegemist on lapsega (kuni 16-aastane), tööealise inimesega või vanaduspensioniealise inimesega, tuvastatakse puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud erinevatel alustel.

Kuni 16 – a. ja pensioniealistel isikutel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest.

Lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest tuvastatakse puude raskusaste:

  1. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab inimene pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
  2. Raske puue – inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
  3. Keskmine puue – inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Tööealistel inimestel (16- 64) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt piirangutest, mis esinevad igapäevasel  tegutsemisel- ja ühiskonnaelus osalemisel (osalus on isiku kaasatus elulisse situatsiooni (suhtlemine, liikuvus, enesehooldus, kodused toimingud, õppimine, töötamine jm). Tuvastatakse ka puudest tulenev lisakulu vajadus.

Puude raskusaste võib olla:

  1. Sügav – inimesel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
  2. Raske – kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
  3. Keskmine – kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Alates 01.07.2016 muutub puude astme määramise ja toetuste süsteem tööealistele.

Vastav määrus on avaldatud Riigi Teatajas:

See tähendab, et uue süsteemi järgi määratakse alates 01.07.2016 puude aste ja liik neile 16-64-aastastele:

a) kes taotlevad puuet tööeas esmakordselt

b) kelle varasema puude astme ja liigi määramise ning toetuse määramise otsuse tähtaeg jõuab kätte ja kes soovivad uut määramist taotleda.

Puude astme ja liigi määramise taotlemiseks tuleb alates 01.07.2016 pöörduda kas Sotsiaalkindlustusametisse (nagu senigi) või Töötukassasse.

Puude astme ja liigi määramist saab taotleda ka koos töövõime hindamise taotlemisega.

Puudetoetuste suurused on uues süsteemis seotud puude astme ja liigiga. Määruses on kirjas, kui mitu protsenti moodustab toetus summa sotsiaaltoetuse määrast kuus. Sotsiaaltoetuste määr kuus on 2016 aastal 25,57 eurot. Arusaamise lihtsustamiseks koondasime tabelisse toetuste kuusummad vastavalt puude liigile ja astmele.

Vaata tabelit (PDF) – Puudetoetused tööealistele (alates 01.07.2016)

Vaata tabelit (Excel)  – Puudetoetused tööealistele (alates 01.07.2016)