Pressiteated 2015

PRESSITEADE
02.12.2015

Eesti Puuetega Inimeste Koda: Hariduse omandamine ei pea erivajadusega õppijale olema ületamatu takistusrada!

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) korraldab kolmapäeval 2. detsembril, algusega 10.00 Tallinnas SpaceX sündmuskeskuses aadressil Keevise 6 (Ülemiste ärilinnak)  konverentsi „Puudega inimesed kutse- ja kõrghariduses ehk mis saab peale põhikooli?“, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu puuetega inimeste erialase hariduse omandamise teemale. Ühtlasi tähistatake konverentsiga rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, mis on igal aastal 3. detsembril.

Haridus on puudega inimesele võtmetähtsusega mitte ainult tööturul konkureerimise vaid ka sotsiaalsete suhete, eneseteostuse ja tervise vaatenurgast. Ühiskonna, kogukondade ja perede jaoks tähendab puudega inimeste kõrgem haridustase ning parem erialane ettevalmistus väiksemat koormust sotsiaalhoolekandele ning suuremat sotsiaalset sidusust.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht-i sõnul on tähtis, et haridustee ei piirduks põhikooli haridusega, sest soovime, et puuetega inimesed oleksid täielikult võimelised tööturul konkureerima. Selleks ei piisa ainult heast tahtest, peab  olema ka kvalifikatsioon. „Puuetega noorte osalemine kõrghariduses on küll kasvanud, kuid iga üksik õppur peab selleks täna ikka veel läbima arvestatava takistusraja“ selgitab Habicht.

EPIKoja juhatuse esimees ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ase-esimees Monika Haukanõmm lisab „Samuti on ülioluline, et ka näiteks vaimupuudega noorte puhul ei jääks omandatud oskused põhikooli lõpetamise järel kasutuseta, sest siis need võivad peagi kaduda. Tähtis on leida kõigile inimestele Eestis võimetekohane rakendus.“

Haridus peab olema väärtustatud ja kättesaadav kõigile. Seetõttu püüab Eesti Puuetega Inimeste Koda omaltpoolt nii konverentsi kui ka oma tegevusega laiemalt juhtida tähelepanu tänastele kitsaskohtadele erivajadusega õppurite haridusteel Eestis kui ka otsida lahendusi tulevikus nende probleemide vältimisele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.

Lisainfo:

Meelis Joost
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tel: 5014164

PRESSITEADE
21.09.2015

Eesti Puuetega Inimeste Kojas kohtusid tööandjad.

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühisseminaril kohtusid täna tööandjad, et jagada kogemusi vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Seminari eesmärgiks oli lisaks heade praktikate jagamisele teavitada tööandjaid neile suunatud valdkondlikest meetmest.

Tööandjate Keskliidu peadirektor Toomas Tamsar sõnas päeva avades: „On heameel, et need tublid tööandjad, kes omavad kogemust, on valmis kogemust ka jagama. Hetkel on töötuse määr 6 % ümber, madalaim peale buumiaastaid. See tähendab, et erivajadustega  inimeste jaoks võimalus tööd teha suurem kui varem.“ Triin Juss Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse tööhõivetalitusest julgustas tööandjaid osalema infopäevadel ja koolitustel ning looma vähenenud töövõimega inimeste praktikakohti: „Sageli juhtub, et tööandjad, kellel on puudunud varasem kokkupuude erivajadustega inimestega, tulevad infopäeva lõpuks välja konkreetsete koostööettepanekutega.“

Kristi Aasa Selverist soovitas tööandjatel keskenduda kandideerija oskustele ja võimetele, aga kaardistada ka välistused  töö iseloomus ning mõelda läbi osakoormuse võimalus. Aasa viitas vajadusele suuremate riiklike ressursside  järele erivajadustega töötajate tugiisiku ja liikumispuudega inimestele töölesõidu hüvitamiseks. Margit Härma MAMO kohvikutest põhjendas, miks on vaja, et puude või erivajadusega tööle kandideerija selgitaks tööandjale oma erivajaduse iseloomu: „Tööandjal aitab vastav info juhendamis- ja tööprotsessi paremini erivajadustele kohandada.“ EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht lisas, et usalduse saavutamiseks vähenenud töövõimega tööotsija ja tööandja vahel saavad samme astuda mõlemad pooled: „Kojal on siinkohal tähtis roll julgustamaks inimesi oma erivajadust asjakohasel määral tööandjale avalikustama.“

Kadri Seeder Palgainfo Agentuurist rõhutas kaugtöö võimalusi tutvustades, et kaugtöötamist kaaludes tuleb nii erivajadustega inimesel kui tööandjal alustada eneseanalüüsist – kas baasharidus ja varasemad erialased kogemused toetavad kaugtöötamist ning ning kui suur on kodust töötamise ja enesejuhtimise tegelik valmisolek. Seeder soovitas erivajadustega inimestel kombineerida kaugtööd tööga kollektiivis, et säiliks silmast-silma suhtlemine kolleegidega. Sulev Alajõe Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest tegi ettepaneku  tööandjatele suunatud tegevusi eri institutsioonide vahel sünkroniseerida ning kasutada ka maakondlike ettevõtluse arenduskeskuste ressursse.

Seminaril jäi kõlama, et tööandjad ootavad kompaktsel ja kontsentreeritud kujul infot tööandjatele suunatud teenustest ja soodustustest vähenenud töövõimega inimeste palkamise toetamiseks, samuti koolitusi nii juhtidele kui personalile. Positiivsete muudatustena toodi välja võimalus lisada tööportaalis värbamiskuulutusele märge töö sobivuse kohta erivajadustega inimesele.

Lisainfo: anneli.habicht@epikoda.ee tel 5688 0320

Eesti Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsioon 46-le puuetega ja ja krooniliste haigustega inimeste organisatsioonile.  EPIKoda on puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö – ning koordinatsiooniorganiks, mille tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine.

 

PRESSITEADE

09.06.2015

Eesti Puuetega Inimeste Koda: Miks rajame keskkonda, mida ei saa kasutada kõik Eesti inimesed?

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) korraldab teisipäeval 9. juunil algusega 10.00 Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvahelise konverentsi „Kasutajasõbralik keskkond kõigile!“. Konverentsi eesmärgiks on juhtida tähelepanu ligipääsetavuse teemale, tehes seda laiemalt – läbi universaalse disaini mõiste. Konverents toimub Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt 2014-2016 a elluviidava Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi Vabaühenduste Fondi samanimelise projekti raames.

„Ligipääsetavuse mõistet vaadatakse Eestis sageli väga kitsalt, eeldades, et see on puudutab vaid erivajadustega ning puuetega inimesi. Tegelikult on ligipääsetavuse tagamine üks osa kaasavast elukeskkonnast ning universaalsest disainist, mille sihtgruppi kuuluvad nii eakad, lastega pered, ajutise liikumistakistusega inimesed, turistid ja paljud teised elukeskkonna kasutajad,“ selgitab projekti „Kasutajasõbralik keskkond kõigile!“ juht ja Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Meelis Joost. Ta lisab: „Täna on Eestis olukord endiselt selline, et hoonete ja rajatiste ligipääs kõigile kasutajatele ei ole kasutusloa andmisel tähtis, samal ajal kui kiivalt järgitakse muid ehituse turvalisuse nõudeid. Veel ei mõisteta, et universaalse disaini lahendustest on kasu pea kõigil elanikel.“

„Ikka ja jälle kohtame lahendusi, mis ei ole korrekselt läbi mõeldud, lõpptulemus on enam kui poolik ning valdav on mõtlemine stiilis vaatame, mis välja tuleb. Eesti ühiskond ei ole nii jõukas, et saaks läbimõtlematuid samme astuda või neid hiljem, kui on ilmnenud viga, parandama asuda,“ selgitab Joost.

„Ka järgmise seitsme aasta jooksul, EL 2014-2020 eelarveperioodil on oodata mitmeid suuri investeerimisprojekte, mille elluviimine kõigile ühiskonnaliikmetele ligipääsetavalt on väga oluline eesmärk,“ ütleb Joost.

„Seetõttu püüab Eesti Puuetega Inimeste Koda omalt poolt nii konverentsi kui kui kogu Vabaühenduste fondi projektiga juhtida tähelepanu tänastele kitsaskohtadele Eestis ning otsida lahendusi taoliste probleemide vältimiseks ja ennetamiseks tulevikus,“ kinnitab Joost.

 

PRESSITEADE
08.05.2015

Eesti Puuetega Inimeste Koda: erakoolide tegevustoetuse maksmise lõpetamine seab teravalt ohtu puuetega laste hariduse kättesaadavuse.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) on mures meediasse jõudnud informatsiooni pärast, mille kohaselt Haridus- ja teaduministeeriumi kaalub uuest aastast lõpetada erakoolidele tegevustoetuse maksmise. Eestis tegutseb 49 erakooli ligi 8000 õpilasega, neist koolidest paljud on spetsialiseerunud erivajadustega ja puuetega lastele hariduse andmisele. Planeeritavad muudatused riiklikus rahastusest seavad aga tõsiselt ohtu puuetega laste kvaliteetse hariduse kättesaadavuse ning kaasava hariduse põhimõtete täitmise.

„Kuigi Vabariigi peaminister on öelnud, et riik peab omalt poolt andma inimestele tunde, et iga inimene on oluline, kedagi ei jäeta maha, siis uudis erakoolide tuleviku rahastust puudutavates plaanides selles osas kindlustunnet ei tekita,“ ütleb EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. „Tänaseks ei ole Eesti riik ega kohalikud omavalitsused suutnud üles ehitada erivajadustega laste vajadustele vastavat haridussüsteemi. Mure laste tuleviku pärast on sundinud puuetega laste vanemaid, puuetega lastest hoolivaid õpetajaid ja teisi motiveeritud kodanikuühiskonna esindajaid oma initsiatiivil asutama koole, mis seda tühimikku täidavad,“ toob Habicht välja. Ta lisab: „Kindlasti ei saa nõustuda ministri väljaütlemisega, et Eesti on erakoolide rahastamise osas ülemäära helde, sest tegelikkuses vaevlevad suurem osa väiksemaid erakoole rahalistes raskustes ning nende koolide pidamine on pigem sotsiaalne ettevõtmine kui äritegevuse vorm. Tegevustoetus on koolide elulise tähtsustega, selle kaotamine tähendaks paljudele koolide lihtsalt uste sulgemist ning kannatajateks jääksid siinjuures lapsed.“

„On eksitav mõelda, et erakoolide näol on tegemist eliitkoolidega, näiteks erivajadustega lastele suunatud erakoolides õpivad täiesti tavaliste perekondade lapsed, kelle valik on tingitud vajadusest, mitte elitaarsuse taotlusest. Lahendus, et puuduolev raha tuleks leida õppemaksu suurendamisest, ei ole puuetega lapsi kasvatavatele peredele kindlasti jõukohane,“ on Habicht veendunud. „Tasuks välja tuua ka fakt, et tänaseni on puudega lapse toetus püsinud samas vääringus, kui see 2006. aastal kehtestati,“ märgib Habicht.

„Erakoolid on olulisel määral panustanud Eesti haridussüsteemi, pakkunud alternatiivsemat lähenemist pedagoogikale ning toetanud seeläbi erivajaduste ja puuetega laste hariduse omandamist ning kaasatust ühiskonda,“ on Habicht veendunud.