Pressiteated 2014

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Ametiühingute Keskliit

PRESSITEADE

21.08.2014

Ametiühingud ja Puuetega Inimeste Koda esitasid valitsusele töövõimereformi osas ühise ja lõpliku nõudmiste paketi

Eesti Puuetega inimeste Koda (EPIKoda) ja Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) mõistavad puuetega inimeste, omastehooldajate, nende lähedaste ja neid ühendavate organisatsioonide nördimust Töövõimereformi eelnõu osas, mis ei vasta nende nõudmistele. Samas leiab nii EAKL kui EPIKoda, et valitsust tuleb tunnustada juba sisseviidud paranduste eest Töövõimereformi eelnõusse, rõhutades, et hoolimata tehtud pingutusest, ei vasta reformikava veel endiselt selle tegelikele eesmärkidele. EAKL ja EPIKoda kaardistasid seepärast ära töövõimereformi õnnestumiseks vajalike muudatuste paketi ja esitasid selle ühiste ja lõplike nõudmistena vastutavatele ministritele ja Töövõimereformi juhtkomiteele teisipäeval, 19.augustil.

EAKL esimehe Peep Petersoni kinnitusel on nõudmiste pakett koostatud konstruktiivses vaimus ning mõlemad organisatsioonid on valmis panustama aega, jõudu ja teadmisi parima tulemuse saavutamiseks. „Oleme veendunud, et nimetatud tegevused on hädavajalikud ja ilma nendeta on reformi tulemus kasin või lausa vastupidine soovitule,“ ütles Peterson.

EPIKoja esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on endiselt puudu terviklik nägemus reformist , kuidas seostub kavandatu eluvaldkondadega laiemalt ning kuidas ikka reformi terviklikult üldse ellu viiakse, kui seost teiste eluvaldkondadega ei käsitletagi. „Näiteks on siiani kindla vastuseta, kuidas lahendatakse puuetega inimeste hariduse- ja koolituse küsimused, mis on eeldusekstöökoha saamisel, kuidas laheneb sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleta inimene tööle ei pääsegi, samuti ei taga reform täna tööandjatele motivatsiooni inimeste palkamiseks,“ selgitas Monika Haukanõmm.

Nii Haukanõmme kui Petersoni hinnangul on Töövõimereformi puhul oluline arvesse võtta inimeste kriitikat, mis tuleneb nende hädavajadusest, keda see reform otseselt puudutama hakkab. Ilma selleta puudub eelnõu jõustamisel seadusena mõte ja tulemused on oodatule vastupidised. Mõlema organisatsiooni juhid osalevad täna kell 13.30 toimuval Töövõimereformi juhtgrupi koosolekul, kus esitatud nõudmiste pakett kõigi eelduste kohaselt arutlusele tuleb.

Lisainformatsioon:
Peep Peterson
EAKL esimees
Tel. 5015446

Monika Haukanõmm
EPIKoda juhatuse esimees
Tel. 56966326

 

PRESSITEADE
14.07.2014

EAKL ja EPIKoda: “seljad kokku pannes on võimalik töövõimereformi käiku jõuliselt suunata”

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) otsustasid kokku leppida ühistes positsioonides enne töövõimereformi toetuse seaduse eelnõu teist lugemist Riigikogus ning edasisel menetlusel jõud ühendada. Esimene ühine seisukoht on, et töövõimereformi toetuse seaduse eelnõuga tuleb edasi töötada ning menetlemist tuleb pidurdada seni, kuni otsustajad on arvesse võtnud puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride peamised seisukohad.

Nii EPIKoda kui EAKL keskenduvad edasises koostöös viiele peamisele punktile:
ennetustegevus, et meie inimesed oleksid võimalikult kaua terved ning töövõime säiliks, sh. tuleb luua tööõnnetuse- ja kutsehaiguse kindlustus ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisekuludelt; sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine kõigis omavalitsustes, mis puudutab töötamiseks hädavajalike abiteenuste nagu transport, viipekeele-, tõlketeenuse-, tugiisiku – ja isikliku abistaja olemasolu ning omastehooldajatele õiglase abi tagamise jpm; tööandjate motivatsioonipaketi loomine – töövõimega isikuid töölevõtnud tööandjate tunnustamine, teadlikkuse tõstmine olemasolevatest soodustustest ja meetmetest, töökohtade loomise toetused maapiirkondades jpm; muudatused Töölepinguseaduses, millega tekib kohustus mõistlikkuse piires kohandada töökohta vastavalt töötaja muutunud tervisele, suund paindlike töövormide loomisele, positiivse diskrimineerimise võimaluse sisseviimine jpm; muutused eelnõus alates hindamismetoodikast kuni jõustumise edasilükkamiseni kõige varasemalt 1. jaanuarile 2016.

EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on ühtne lähenemine ja kokkuleppimine asjaajamisel kõigi reformi osapoolte vahel oluline edasiliikumiseks ning ühiskondliku õigluse loomiseks, ilma milleta satub töövõimereform edaspidi paratamatult löögi alla. “Kui ajame asja ühtselt ja moodustame võimalikult mitme osapoolega lõpliku nimekirja töövõimereformi puudutavates punktides, on valitsusel palju lihtsam neid punkte ellu viia,” ütles Peep Peterson. “Töövõimereformi paremaks õnnestumiseks esitame riigikogule ühisseisukohad veel enne teist lugemist,“ lisas Peterson.

EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi õnnestumise eelduseks tervikuna ühiskonna suhtumise muutumine puuetega inimestesse ning laiema vaate olemasolu reformi. „See ei ole ainult töövõime hindamise  ja toetuse maksmise küsimus. Oluline on reformi seostamine kõigi asjassepuutuvate eluvaldkondadega, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive jne, tehes seda osapooli kaasavate aruteludega. Sama tähtis on prioriteetide asetus valitsuse tasandil, mille tulemusel tahame näha tegevuskava reformiga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks,“ ütles Monika Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koja kui Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt on töövõimereformi ühiskonnale tarvis eelkõige suhtumise muutmiseks, kus iga ühiskonnaliige on tähtis ning  kedagi ei jäeta kõrvale. Samas nähakse edasises menetluses senisest suuremat vajadust liikuda  ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele ning reformi „ära tegemiselt“ puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäridele hädavajalike tingimuste loomisele nende tööle aitamiseks.

Lisainfo:
Peep Peterson
EAKL esimees
Tel. 5015446

Monika Haukanõmm
EPIKoda juhatuse esimees
Tel. 56966326

 

PRESSITEADE

16.06.2014

Eesti Puuetega Inimeste Koda: riik tahab töötavaid puudega inimesi karistada toetuse vähendamisega

Homme arutatakse Riigikogus töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mille praeguses versioonis on mitmeid puudujääke, kuigi idee on õilis. Olulisimad kitsaskohad on seotud puuetega inimeste töövõimalustega. Näiteks on juba täna ebapiisavalt kaitstud töö keskusi madala töövõimega inimestele ning osaajaga töötamine harv nähtus.

“Iga puudega inimene, kes soovib töötada, peab saama selleks võimaluse, kuid töötamine ei tohi saada vaesusriskiks. Tänane eelnõu aga karistab töötavaid puudega inimesi. Alates brutotasust 641 eurot kuus hakatakse toetust vähendama ja 1005 euro juures kaob toetus üldse,” lausus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

“Praegune eelnõu ei too puuetega inimestele juurde võimalusi töötada, küll aga suurendab halduskoormust. Reformi elluviimiseks on kriitiline parandada hariduse kättesaadavust, tõsta omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste osutamisel ning aidata tööandjaid. Avalik sektor peab olema tervisekahjustustega inimeste tööhõive edendamisel teenäitajaks, alles siis saame hakata näppu vibutama teiste suunas,“ lisas EPIKoja juht.

EPIKoda ja selle liikmesorganisatsioonid on seisukohal, et enne töövõimetoetuse seaduse vastu võtmist peab:

  1. testima töövõime hindamise metoodikat ja üldistama seda erinevatele tervisekahjustustele ja puudeliikidele;
  2. koostama tööandjaid motiveeriva meetmete paketi, et ka tegelikult tekiks soov puudega inimesi palgata, pakkudes vajadusel paindlikke töövorme;
  3. lisama töötukassa meetmete hulka puudega inimeste töötamist toetava toetuse, kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulusid;
  4. tõstma töötasu piiri, millest alates töövõime toetus hakkab vähenema, 640-lt eurolt kuus riigi keskmise palga tasemele;
  5. planeerima reformi eelarvest vahendeid kohalikele omavalitsustele tugiteenusteks, mida omavalitsused on küll kohustatud, kuid praktikas ei suuda osutada.

EPIKoda  teeb ettepaneku võtta töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus aeg maha. Vastavat valmisolekut väljendas EPIKoja esindajatega kohtumisel 12.06 ka peaminister Taavi Rõivas. Oluline on jätkata sisuliselt kaasavate aruteludega ning koostada valitsuse tasandi tegevuskava eelnõuga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks (hariduse kättesaadavus, omavalitsuste võimekus pakkuda tugimeetmeid, taastusravi- ja eriarstiteenuste  kättesaadavus,  tööandjate meetmete pakett, ennetustegevused, sh tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, töökeskkond, teavitus- ja selgitustööd). Ilma tervikliku lähenemiseta ei saa me aastate pärast väita, et reform õnnestus.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu. EPIKoda on läbi viinud konsultatsioonid käesoleva eelnõu osas  ning liikmesorganisatsioonide ja ekspertide ettepanekud leiab http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2014/06/EPIKoja-seisukohad-Riigikogu-sotsiaalkomisjonis_10.06.pdf

Lisainfo:

Monika Haukanõmm

Tel: 5242406; 

www.epikoda.ee  

 

PRESSITEADE

11.06.2014

Riik pole töövõime reformi rakendamiseks valmis

Vaatamata tõsistele kitsaskohtadele, esitas Vabariigi Valitsus 29.05.14 Riigikogule menetlemiseks Töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mille kohaselt hakkab alates 01.07.15 üle 100 000 töövõimetuspensionäri töövõime hindamise ja tööleaitamisega tegelema Eesti Töötukassa. Eile, 10.06.14 toimus samal teemal Riigikogu sotsiaalkomisjoni avatud istung, millel Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) seisukohti avas juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Haukanõmm: „Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele vaadelda töövõime reformi laiemalt kui antud eelnõu ning läheneda puudega inimeste toetamisele terviklikult, kuid kahjuks pole seda tehtud. Oleme seisukohal, et senine tööandjate meetmete pakett ei motiveeri piisavalt tööle võtma osalise töövõimega inimesi, samuti ei jätku juba täna kaitstud töö keskusi madala töövõimega inimestele. Avalik sektor peab olema tervisekahjustustega inimeste tööhõive edendamisel teenäitajaks, alles siis saame hakata näppu vibutama teiste suunas“.

EPIKoda kordab oma seni arvestamata jäetud ettepanekuid:

  1. testida laiaulatuslikumalt töövõime hindamismetoodikat ja kohandada metoodikat eri liiki terviseprobleemidega inimeste hindamiseks;
  2. koostada täiendavate meetmete pakett tööandjatele osalise töövõimega töötajate palkamiseks;
  3. lisada Töötukassa poolt sihtgrupile pakutavate meetmete hulka töölkäimistoetus, kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulusid;
  4. planeerida reformi eelarvest vahendeid tugiteenusteks (transport Töötukassasse ja tööle jõudmiseks, viipekeeletõlgi teenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus), mida omavalitsused on küll kohustatud, kuid praktikas ei suuda osutada;
  5. tõsta töötasu piiri, millest alates töövõime toetus hakkab vähenema, 640-lt eurolt kuus riigi keskmise palga tasemele.

EPIKoda leiab, et reformikava ei lahenda probleeme, millele viidatakse Saar Poll OÜ poolt läbi viidud mõjuanalüüsis. EPIKoda tunneb tõsist muret, et 100 000 töövõimetuspensionäril, kelle  elukvaliteeti ja staatust peaks reform parandama, on oht jääda sama reformi hammasrataste vahele.

EPIKoda teeb ettepaneku võtta töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus aeg maha ja lükata rakendamise aega edasi vähemalt 6 kuu võrra. Oluline on jätkata sisuliselt kaasavate aruteludega ning koostada valitsuse tasandi tegevuskava eelnõuga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks (hariduse kättesaadavus, omavalitsuste võimekus pakkuda tugimeetmeid, taastusravi- ja eriarstiteenuste kättesaadavus, tööandjate meetmete pakett, ennetustegevused, sh tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, töökeskkond, teavitus- ja selgitustööd ). Ilma tervikliku lähenemiseta ei saa me aastate pärast väita, et reform õnnestus.

Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.

 

PRESSITEADE
17.03.2014

Töövõimereformiga ei tohi võtta töömotivatsiooni

Kavandatava töövõimereformi üheks oluliseks probleemiks on töövõimetoetuse vähendamise piir, leiavad puuetega inimeste esindajad. Piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.

„Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetusemaksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse aastaks 2016, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.

“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuv töökoht ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt  motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks invatransport, tugiisik, isiklik abistaja viipekeele tõlketeenus, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos liikmesorganisatsioonide esindajatega rõhutasid 15. aprillil Sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.

„Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada Töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetav toetus/teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus Töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,“ lisas Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on 21. aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab  ~ 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 tuhande liikmega, esindades  144 tuhandet puudega inimest üle terve Eesti.