Kutseharidus

Erivajadusega inimeste õppimist kutseõppeasutuses reguleerib haridus- ja teadusministri määrus nr 25 „Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord”. Selle määruse alusel peab tingimused HEV-õppija kutseõppeks looma õppeasutus koostöös oma pidaja ja õppija elukohajärgse kohaliku omavalitsusega. Sageli on nii, et õppeasutus üksi ei saa kõiki toetavaid teenuseid pakkuda ning seda tehakse näiteks koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, töötukassa spetsialistidega, rehabilitatsiooni- või tervishoiuasutustega.

Valides õppimisvõimalusi kutsehariduse omandamiseks, on haridusliku erivajadusega (HEV) õppijal ja tema lähedastel kindlasti kasulik pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:

  • õppija huvid ja võimed ning sellest lähtuv õppeasutuse ja eriala valik;
  • erinevad kutseõppeliigid, nende maht ja oodatavate õpitulemuste tase;
  • õppija toe vajadus ja kutseõppeasutuse võimalused HEV-õppijate toetamisel.

Kuna õppimisvõimalused on muutunud paindlikumaks ning tasapisi on tekkinud kogemused HEV-õppijatele ametioskuste õpetamisel, on oluliselt suurenenud HEV-õppijate arv Eesti kutseõppeasutustes ning laienenud õppeasutuste ring, kes HEV-õppijaid vastu võtavad. Kui 2000. aastate algusperioodil oli HEV-õppijaid Eesti kutseõppeasutustes pisut üle 200, siis tänaseks on see arv Eesti Hariduse Infosüsteemi väljavõtte alusel ligi 1200. Hariduslike erivajadustega õppijaid 25 kutseõppeasutuses üle Eesti. Mõni kool on avanud eraldi õpperühmad, teised on kaasanud n-ö tavarühmade õppetöösse.  Enamasti õpivad HEV-õppijad käelist tegevust eeldavatel praktilistel erialadel. Kõige populaarsemad on ehitusega seotud erialad, kodumajandus, toiduvalmistamise (kokk, abikokk) ja autohooldusega seotud erialad. Kuid erivajadusega õppijaid on vastu võetud ka näiteks aianduse, puidutöötlemise, pagaritöö ja  infotehnoloogia erialadele. Lisaks sobiva eriala valikule tuleks tähelepanu pöörata sellele, millises kutseõppe liigis on vastavat eriala võimalik omandada, sest läbiviidavas õppes on erinevad nõuded õpingute alustamiseks ja ka saavutatavate õpitulemuste osas.

Kutseharidust on Eesti kutseõppeasutustes võimalik omandada neljal erineval tasemel, mida on kutseharidusstandardis ja kutseõppeasutuse seaduses kirjeldatud kutseõppe liikidena:

Põhihariduse nõudeta kutseõpe

Õppima oodatakse vähemalt 17aastased. Eelneva haridusega seotud nõuded puuduvad. Õppeaeg on enamasti 1–2 aastat ning seejärel on õppija omandanud erialaseks tööks vajalikud teadmised ja oskused.

Kutseõpe põhihariduse baasil

Sellel tasemel saavad õppima asuda need, kellel on põhiharidus omandatud põhikooli riikliku õppekava alusel (õppima saab asuda vaid töökohapõhisesse õppevormi) või siis erinevate tasemetega õppes, mida viiakse läbi põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel (õppima saab asuda nii töökohapõhisesse kui ka koolipõhisesse õppevormi). Õppeaeg on enamasti 1–2 aastat, mille jooksul omandavad õppijad tööleasumiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Kutsekeskharidusõpe

Kutsekeskharidusõppesse saavad õppima kandideerida õppijad, kellel on põhiharidus omandatud põhikooli riikliku õppekava alusel või siis erinevate tasemetega õppes, mida viiakse läbi põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Õppeaeg on enamasti 3 kuni 3,5 aastat ning lisaks erialastele teadmistele ja oskustele omandavad õppijad ka keskhariduse. Haridusliku erivajadusega õppijad võivad sellel kutseõppetasemel vajada õpingute kohandamist ja individuaalset õppekava, mis toetaks neid üldhariduslike ainete omandamisel.

Kutseõpe keskhariduse baasil

Sellel tasemel õppima asumiseks on vajalik varasemalt omandatud keskharidus. Õppeaeg on enamasti 6 kuud kuni 3 aastat ning seejärel on õppija valmis iseseisvaks oskustööks.

Kindlasti tasub võimalusel külastada koolide avatud uste päevi, et õppekeskkonna ja -võimalustega kohapeal tutvuda.

HEV-õppijale võimalusi valides tuleks kindlasti hinnata, milliseid tingimusi ja tuge ta õppeprotsessis vajada võib, ning uurida, millised on erinevate kutseõppeasutuste võimalused seda tuge pakkuda.

HEV õppija toetamise võimalused kutseõppes

Kool koostöös kooli pidajaga tagab erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääri-teenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel tema toetamiseks järgmisi hariduslikke tugimeetmeid:
1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine;
2) individuaalse üleminekuplaani koostamine;
3) õpe väikerühmas suurusega 4–12 õpilast;
4) mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine;
5) täiendav eesti keele õpe õpilastele, kes pole suutelised õpet alustama eesti keeles.

Sealjuures koolis määratakse töötaja või tugirühm, kes vastutab õpilase erivajaduse tuvastamise, tema kompetentside ja vajaduste hindamise, vajalike tugimeetmete määramise, nende rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimise eest ning koordineerib neid tegevusi. Vastutav töötaja või tugirühm kavandab õpilase õpinguid koostöös õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga.

Kool kaasab vajadusel koostöös kooli pidajaga ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega erivajadusega õpilase õpetamisele ja õppetöö korraldamisele täiendavat personali, näiteks tõlgi, tugiisiku või isikliku abistaja.

Lisalugemist:

Kutseõppeasutused Eestis