Alusharidus

Alushariduse (ehk lasteaia) tööd reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus (KLS). Õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Määruses on fikseeritud lasteasutuse õppekava põhimõtted ja kohustuslikud osad (§ 2), õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (§ 3), õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted (§ 4), 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused jpm. Samuti on käsitletud lapse arengu hindamise põhimõtteid (§ 24).

Erivajadustega lapse toetamise seisukohalt on eriti oluline teema erivajadustega laps (§ 8). KLS § 14 sätestab: valla- või linnavalitsus loob erivajadustega lastele võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.

Individuaalne arenduskava (IAK) koostatakse lähtuvalt lapse individuaalsetest vajadustest osapoolte koostöös (pedagoogid, spetsialistid, lapsevanemad), kavandatu rakendatakse igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi käigus. Vastavalt võimalustele pakutakse lasteasutuse üldrühmas käivatele lastele kõneravi. Logopeedi töö on valdavalt individuaalne või väikeste rühmadena.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõikes 5 on kirjas, et valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Erivajadustega lapse toetamise sobitusrühma tingimustes teeb kergemaks asjaolu, et laste suurim lubatud arv on vastavalt erivajadusega laste (puudega ning eriabi või erihooldust vajavad lapsed) arvule kolme võrra väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades iga erivajadusega lapse kohta. Tulenevalt sellest saavad õpetajad erivajadustega lastele (tavaliselt kaasatakse sobitusrühma kuni kolm erivajadustega last) rohkem tähelepanu osutada ning nende individuaalsete vajadustega arvestada. Erirühmad on rühmad, mis tegelevad aga mingi kindla vajadusega laste grupiga. Olenevalt laste erivajadustest on laste arv erirühmas väiksem kui üldrühmas.

Erinevate erirühmade võimalused on järgmised:

  • tasandusrühm on lastele, kellel on kõnepuuded või segatüüpi arenguhäired;
  • kehapuuetega laste rühm lastele, kellel on haigustest või traumast põhjustatud tugi- ja liikumisaparaadi puuded;
  • nägemispuuetega laste rühm on lastele, kelle erinevate nägemisfunktsioonide kahjustus nõuab spetsiaalset toetust;
  • kuulmispuuetega laste rühmas toetatakse erineva raskusega kuulmispuudega lapsi;
  • arendusrühm on mõeldud vaimse alaarenguga lastele;
  • pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm lastele, kellel on autistlikud jooned, Aspergeri sündroom vm autismispektrihäired ning
  • liitpuudega laste rühmlastele, kes on pimekurdid või kuulmis-, nägemis- ja kehapuudega ja vaimse alaarenguga

Lisalugemist: