Haridusvaldkond

Alusharidus

Põhiharidus

Kutseharidus

Kõrgharidus

Ülevaade hariduspoliitikast Eestis

Hariduspoliitiliselt on Eesti omaks võtnud kaasava hariduse põhimõtted. Kuna Eestis on üldine koolikohustus, peab haridus olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskemate puuetega lapsi.

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi käsitatakse arenguliste erivajadustena, koolieas avalduvaid iseärasusi hariduslike erivajadustena. Hariduslike erivajadustega õpilaseks loetakse õpilast, kelle erivajadus toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, protsessis, kestuses, koormuses, keskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Sealjuures soovitud õpitulemuste saavutamiseks vajab õpilane täiendavate tugimeetmete rakendamist või eriõppe korraldust. Oluline on mõista, et hariduslike erivajadus võib olla ka andekus ning kakskeelsus.

Suundumus kaasata HEV õpilased kodukohaõppeasutustesse on üldiseks põhimõtteks nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Kõikidel lastel peab olema õigus elada kodus, kui seal on loodud nende arenguks vajalikud tingimused.

Kui õpilane vajab tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luuakse talle võimalused õppeks eriklassis või erikoolis. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis. Viimases õppimine on õigustatud sellistel juhtumitel, kui erivajadusega lapse toetamine vajab väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid, mida tavakoolides on raske tagada.

Rohkem infot hariduslike erivajaduste õpilaste õppe, õppevara, projektide jm ürituste, täiendusõppekursuste ja teemakohase kirjanduse kohta leiab HEV koduleheküljelt – www.hev.edu.ee

Kohustusliku põhihariduse omandamist reguleerib Eestis põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Põhihariduse omandamine toimub riikliku õppekava alusel, mis jagunevad:

  1. põhikooli riiklik õppekava
  2. põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Lihtsustatud riiklik õpekava võimaldab õpet korraldada  kolmel erineval tasemel:

  1. lihtsustatud õppe õppekava (LÕK)
  2. toimetulekuõppe õppekava (TÕK)
  3. hooldusõppe õppekava (HÕK)