Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Sotsiaalministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsusele puudega inimeste toetuste analüüsi. Seoses sellega on läbi viidud sihtrühmade esindajatega intervjuud, on toimunud kohtumised puudega inimestega ja puudega inimeste eestseisjatega Haapsalus, Jõhvis, Tartus ning Tallinnas, läbi on viidud küsitlus saamaks ülevaade, kui palju kulub raha sotsiaalteenuste omaosalusele, käsimüügiravimitele vms.

Suured tänud kõigile, kes küsitlust levitasid ja sellele vastasid. Eriline tänu siinkohal Eesti Tsöliaakia Seltsi liikmetele ja juhatuse esimehe Aive Antsonile. Nende hulgas oli enim vastajaid, kes küsimustiku lõpuni täitsid.

Kahjuks oli vastajate arv väike ja enamikul vastanutest puudub ametlik puue. Seega ei ole antud kokkuvõtte pinnalt võimalik teha järeldusi puudega inimeste tegelike lisakulude ja nende maksumuste kohta ning küsimustiku tulemusi ei saa kasutada poliitikamuudatuste sisendiks.

Kokku vastas küsimustikule 176 inimest, kellest 37 täitis küsimustiku lõpuni, st kirjutas kõigi palutud kolme kuu lisakulud. Ülejäänud vastanud jätsid küsimustiku täitmise pooleli.

Sotsiaalministeerium on väga tänulik, kui annate tagasisidet, miks jäi täitmine pooleli. Selle põhjal on võimalik järgmine kord paremini küsitlust läbi viia.

Analüüs on lisatud siin.

Kaunist advendiaega soovides
Tiia Sihver
tiia.sihver@sm.ee

Liikumispuudega noormees Vadim Ušanov töötab Selveris kassapidajana. Vadim on veendunud, et tema erivajadus töötamist ei sega ja positiivse suhtumisega suudab ta kõike. Töötukassa ja Selveri toetusega on ta saanud vajalikud abivahendid, mis aitavad teda tööülesannete täitmisel.

Välireklaamidega tegeleva JCDecaux Eesti laojuht on vaegkuulja Mallori Lemsalu. Vastutusrikkal ametikohal on tema ülesanne tagada ettevõtte lao korrasolek, varude olemasolu ja igapäevane laotöö sujuv toimimine.

                                        

Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustas, 2. detsembril puuetega inimeste päeva puhul toimuval konverentsil aastaauhindadega kultuuri-, spordi- ja turismiteenuste pakkujaid.

Eesti Maaülikooli Spordiklubi jõusaal

Klubi väärib virgestus- ja sporditeenuse osutajana esiletõstmist eelkõige käesoleval aastal astutud sammude tõttu juurdepääsu tagamiseks puudega ja pikaajalise tervisekahjustusega jõusaalitreenijate- spordiharrasrajatele ning nende toetamiseks. Klubisse on rajatud kaldteed, klubi pakub puudega inimestele füsioterapeut- treeneri käe all juhendamist just neile kohandatud personaalkavade alusel ning koostöös puuetega inimestega jätkatakse sobiva hinnapoliitika väljakujundamist ja klubi ligipääsetavamaks muutmist.

Eesti Pimedate Raamatukogu

Eesti Pimedate Raamatukogu on aidanud sisustada nägemispuudega inimeste vaba aega ja andnud neile palju uusi teadmisi. Lugejatel on ligipääs veebiraamatukogule, millest on võimalik alla laadida või voogedastusena kuulata heliraamatuid ja -ajakirju või lugeda e-raamatuid, -ajalehti ning -ajakirju. Posti teel on lisaks neile võimalik laenata punktkirjas ja puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme, enamikku CD-del olevatest heliraamatutest laenutatakse mittetagastatavatena. Laenutuses on üle 4100 nimetuse heliraamatuid ja üle 850 nimetuse punktkirjas raamatuid ning nende arv kasvab pidevalt.

Kadrioru Kunstimuuseum

Muuseum on järjepidevalt parandanud ja jätkab hoone füüsilist ligipääsetavust puuetega inimestele. Tänasel päeval saavad muuseumitundides osaleda intellekti-, liikumis-, nägemispuudega lapsed, noored ja täiskasvanud. Pimedatele ja nägemispuudega gruppidele on võimalik hoidlas läbi viia juhendatud programme. Kurtidele ja kuulmispuudega inimestele saab tellida ekskursioone, mida juhendab viipekeelt kõnelev giid.

Käina Spordikeskus

Kuna Hiiumaal puudub võimalus saada kohapeal rehabilitatsiooniteenust, siis on kohalik puuetega inimeste koda käivitanud alternatiivse tegevuse, mis seisneb Käina Spordikeskuse ujula (koos vesivõimlemisega) ja sinna juurde kuuluvate saunade kasutamisega. Spordikeskus pakub oma ujulat puuetega inimestele arvestatava hinnasoodustusega.

Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam

Olgugi, et puudega inimesi on Euroopa Liidu direktiiviga kohustatud aitama iga lennu- ning bussijaam, näeme sageli, et neist määrustest ei hoolita. Tallinna Lennujaam aga hoolib ning on igati  hea  seisnud selle eest, et ka liikumispuudega inimesed pääseksid lennukitesse, abistades ka riietumisel, pagasi tassimisel või mõnel muul viisil.

Maria Puhketalu

Talu on ehitanud tänu puuetega inimeste ühingu soovitustele ühendusteed peamaja ja elamismajakeste vahel tugevamapõhjaliseks, lisaks on rajatud kaldteed mitmele elamismajakesele. Järgemööda kohendatakse ka elamismajasid, kus pääseb liikuma ka ratastooliga. Talu pererahvas on väga diskreetne, mõistev ja lahke ning vastutulelik toitlustamise ja igasuguste erisoovide täitmise osas ning ollakse paindlikud ka hinnakirja osas. Loe edasi »

PRESSITEADE

02.12.2016
Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustab sel reedel, 2. detsembril puuetega inimeste päeva puhul toimuval konverentsil aastaauhindadega kultuuri-, spordi- ja turismiteenuste pakkujaid.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm: „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimestel õigus teistega võrdsetel alustel osaleda kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses.  Tavapärane kuvand puudega inimesest on kui sotsiaalteenuste tarbijast. Unustatakse, et puudega inimesed soovivad elada täiesti tavalist elu – tegelda huvialadega, külastada teatrit, spordikeskust, muuseumi, reisida. Kui teenused pole ligipääsetavad või on liiga kulukad, on see kahjuks võimatu. Soovime aastaauhindadega tuua esile ja tänada teenuseosutajaid, kes on   puuetega inimestele ligipääsetavuse arendamisel ning soodustuste pakkumisel eeskujuks kõigile vaba-aja sektoris tegutsejatele.“

Eesti Puuetega Inimeste Koja aastaahinna 2016 laureaadid on:

  • Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam
  • Maria Puhketalu
  • Toila Spa Hotell
  • Rocca al Mare Tennisekeskus
  • Spordiklubi Meduus
  • Käina Spordikeskus
  • Eesti Maaülikooli spordiklubi jõusaal
  • Kadrioru kunstimuuseum
  • Vanemuise teater
  • Pärnu Endla teater
  • Eesti Pimedate Raamatukogu

Aastaauhinnad antakse rahvusvahelise puuetega inimeste päeva puhul toimuval konverentsil „Turism ja vaba aeg – kas kättesaadav kõigile?“ 2. detsembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis, Tartus. Konverents juhib tähelepanu turismi-, kultuuri- ja teiste vaba-aja teenuste ligipääsetavusele puuetega inimestele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. Koja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. Koda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni.

 

Lisainfo:
Anneli Habicht
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Tel: 5688 0320
www.epikoda.ee

02.12.2012

PRESSIKUTSE

Kutsume Teid reedel 2. detsembril kell 10.00-16.00 Eesti Rahva Muuseumi konverentsikeskuses aadressil Muuseumi tee 2, Tartus toimuvale Eesti Puuetega Inimeste Koja rahvusvahelisele aastakonverentsileTurism ja vaba aeg – kas kättesaadav kõigile?“, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu turismi-, kultuuri- ja teiste vaba aja teenuste ligipääsetavusele puuetega inimestele. Konverents on pühendatud rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale.

Viimastel aastatel on puudega inimestest räägitud peamiselt tööturu kontekstis. Samal ajal on jäänud teenimatult tähelepanuta puuetega inimeste ligipääs ja osalemine vaba aja tegevustes ning reisimisel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 ütleb, et puuetega inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel osaleda kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses. See tähendab ligipääsu teatritele, muuseumidele, kinodele, raamatukogudele, turismiteenustele, spordi-, virgestus- ja turismiobjektidele, aga ka ligipääsetavates vormingutes kultuurimaterjalide, telesaadete, filmide, teatrietenduste ja muude kultuuriliste tegevuste kättesaadavust.

Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverents keskendub puuetega inimeste liikumisvabaduse teoreetilistele ja praktilistele võimalustele, kogemustele ja tulevikueesmärkidele. Ühtlasi loome aruteluruumi Euroopa Liidu (EL) puudega inimese kaardi ideele. EL puudega isiku kaart on arendusjärgus plastikkaart, mis annab kaardi omanikule õiguse saada osa teistess EL riikide puuetega inimestele tehtavatest soodustustest kultuuri-, turismi-, spordi- ja transpordivaldkonnas.

Konverentsi avavad kultuuriminister Indrek Saar, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees  ning Riigikogu Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm, Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas ja Soome puuetega inimeste liikumise esindaja Kalle Könkkölä.

Ettekannetega esinevad Dagmar Narusson Tartu Ülikoolist, Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Ave Svarts Teatrist Vanemuine,  viipekeelsed maailmaavastajad Jaan Raul Ojastu ja Jaan Hellermann, Petra Tiihonen Soome vaimupuudega inimeste teenuste Sihtasutusest, Armands Muižnieks Läti Turiba Ülikoolist. Videotervituse edastab Gunta Anča, Läti Puuetega Inimeste Katusorganisatsioonist SUSTENTO.

Konverentsi lõpus kell 15:00 antakse üle Eesti Puuetega Inimeste Koja aastaauhinnad teenuseosutajatele, kes on hoolitsenud teenuste ligipääsetavuse eest ning teinud järjepidevalt soodustusi puudega või vähenenud töövõimega inimestele kultuuri, turismi, spordi- ja transpordi valdkonnast.

Konverentsi modereerib Marju Unt, töökeeled on eesti keel, inglise keel ja eesti viipekeel. Osalejatele tagatakse eesti ja inglise keele sünkroontõlge ja kirjutustõlge. Konverentsiruumi on paigaldatud silmusvõimendi.

Konverentsi korraldaja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Osalemisest palume teatada aadressil anneli.habicht@epikoda.ee või telefonil 56880320, Anneli Habicht

Konverentsi  “Turism ja vaba aeg-kas kättesaadav kõigile? Puuetega inimeste piiriülene liikumine – üks EL põhiõigusi” info:

Kus konverents toimub?

Eesti Rahva Muuseumis, mis asub Tartus Raadil aadressil Muuseumi tee 2, endise sõjaväelennuvälja territooriumil.

Teid ootab maailma moodsama kujundusega, arhitektuurselt kaunis hoone, 250 – kohaline restoran ja kohvik.

Muuseumis on 250-kohaline amfiteatri-stiilis konverentsisaal, nimetusega  J. Hurda saal, kus toimub konverents.

Kuidas tulla?

  • Muuseumi  pääseb jalgsi minnes Roosi tänavat pidi, mis algab Jalakäijate silla juurest.Tee pikkuseks on Raekoja platsilt kuni muuseumini 2,2 km, kohalejõudmiseks kulub rahulikult jalutades 20-30 minutit.
  • Kohale saab sõita ka bussiga nr 27 Tartu kesklinnast, buss liigub 2 korda tunnis ja viib otse ERM´i juurde, peatuse nimi on „Eesti Rahva Muuseum“.

Parkimisest:

  • Külastajaid on ootamas suur tavaparkla ja invaparkla.
  • Parkimine on tasuta.

KORRALDUSLIK INFO

  • Konverentsil on tagatud:
  • Viipekeeletõlgid ja kirjutustõlgid;
  • Vaegkuuljatele silmusvõimendi;
  • Konverentsikava punktkirjas;
  • Kuulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimestele on kohad esimestes ridades;
  • Konverentsil on eesti ja inglise keele sünkroontõlge .

Lisainfo: epikoda@epikoda.ee või tel 661 6614

Bussiga nr 27 Tartu kesklinnast Eesti Rahva Muuseumisse:

bussiga-nr-27-tartu-kesklinnast-eesti-rahva-muuseumisse

Jalgsi marsruut Tartu Raekoja platsilt Eesti Rahva Muuseumisse:

jalgsi-marsruut-tartu-raekoja-platsilt-eesti-rahva-muuseumisse

Eesti Rahva Muuseumi siseplaan

erm-siseplaan

Iga aasta 3. detsembril tähistatakse ÜRO poolt 1992. aastal alguse saanud rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Selle päeva tähistamiseks korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda aastakonverentsi „ Turism ja vaba aeg – kas kättesaadav kõigile? Puuetega inimeste piiriülene liikumine –üks EL põhiõigusi”

Ligi 200 osalejaga konverents toimub 2. detsembril Eesti Rahva Muuseumis Tartus Raadil.

Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustab rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud aastakonverentsil 02. detsembril auhindadega asjaomaseid institutsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti ühiskonna arenemisel puudega inimesi paremini kaasavaks.

2016. aasta konverentsil autasustatakse aastaauhinnaga 2016 teenuseosutajaid, kultuuri (teatrid, kinod, kontserdid, muuseumid, galeriid, turismiobjektid, spordikeskused, muud kultuuri- või spordisündmused) või transpordi valdkonnast, kes on hoolitsenud teenuste ligipääsetavuse eest ning teinud järjepidevalt soodustusi puudega või vähenenud töövõimega inimestele.

Päevakava:

Konverentsi reisiplaan

Konverentsi reisijuht on Marju Unt

10:30  Saabumine ja lennule registreerimine, kohvi ja suupisted

11:00 Pealeminek:

  • Indrek Saar, Kultuuriminister
  • Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees
  • Tõnis Lukas, ERM direktor
  • Kalle Könkkölä, Soome puuetega inimeste liikumise esindaja

11:35 Pealeminek lõppenud. Kinnitage rihmad.

Räägime, kuulame ja mõtleme puuetega inimeste liikumisvabaduse teoreetilistest ja praktilistest võimalustest. Ettekanded:

  • Turismi mõjust inimese heaolule – Dagmar Narusson, Tartu Ülikool
  • Euroopa puude kaardi projektist – Meelis Joost, Eesti Puuetega Inimeste Koda
  • Vaba-aja teenuse pakkuja vaade puuetega inimestele osutatavate soodustuste ja kultuurile juurdepääsu osas – Ave Svarts, Teater Vanemuine müügijuht

12:30 – 13:30 Pardateenindus.

13:30  Kõneleme, kuulame ja jagame kogemusi liikumisega seotud praktiliste lahenduste ja tulevikueesmärkide teemal. Ettekanded:

  • “Jaanid – kuidas kaks kuulmispuudega eestlast Euroopas ringi hääletasid” –  Jaan Raul Ojastu ja Jaan Hellermann
  • Ülevaade Euroopa puude kaardi kasutuselevõtu ettevalmistustest Soomes – Petra Tiihonen, Soome vaimupuudega inimeste teenuste Sihtasutus
  • Ligipääsetav turism – Gunta Anča, Läti Puuetega Inimeste Katusorganisatsioon SUSTENTO (video teel)
  • Ligipääsetava turismi saavutustest Lätis – Armands Muižnieks, Ligipääsetava turismi ekspert, MSc, Turiba Ülikooli lektor
  • 15:00 Tunnustame. Eesti Puuetega Inimeste Koja puuetega inimestele vaba-aja veetmise valdkonnas parima teenuse pakkujatele aastaauhindade üleandmineMonika Haukanõmm.

Konverentsi külastajatel on võimalus kella 15:15-17:00 tutvuda Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooniga.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, koos viipekeelse tõlkega ja kirjutustõlge. Paigaldatud on silmuskontuur.

Konverents on kutsetega.

Eesti Vabariik tähistas 20. novembril ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 25. aastapäeva. Konventsioon on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel riiklikuks ja rahvusvaheliseks lähtedokumendiks.

22. novembril toimus Tallinna Lauluväljakul MTÜ Lastekaitse Liit aastakonverents „Kuidas elad Eestimaa laps? Eile, täna, homme“, kus vaadati lapse õiguste arengule ajas tagasi, võrreldi lapse olukorda Eestis laste olukorraga mujal maailmas ja kiigati visiooni tulevikust. Esitleti visuaalset lapse õiguste ajatelge.

Siin kohal vaatab tehtule ja laste õiguste kaitsele ajas tagasi ka Eesti Puuetega Inimeste Koda

Lapseõiguste ajatelg word
Lapseõiguste ajatelg-pdf

Eestis tähistatakse juba mitmendat aastat kodanikuühiskonna nädalat, mida kutsutakse Ühisnädalaks.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis 2016. aastal toimub 21.-27. novembrini, tuues Sinuni üle Eesti sadu sündmusi.

Ühisnädala eestvedajad on maakondlikud arenduskeskused ja sealsed MTÜ konsultandid.

Ühisnädala selle aasta teema on hoolivus, sest see teema on eriti aktuaalne ja oluline.

Kodanikuühendused tegutsevad enamasti ühiskonna heaolu nimel. Kas iga eestimaalase jaoks on hoolimine igapäevane tegevus või hoolib ta ainult kampaania korras?

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos Tartu Ülikooli Kliinikumi Transplantatsioonikeskusega koguvad „Sinu lugu“.

Kas oled kokku puutunud doonorluse või siirdamise teemaga? Kas Sulle endale või Su pereliikmele, heale sõbrale või tuttavale on siiratud elund või kude? Või vajad Sa ise siirdamist ja oled ootelehel? Mida tähendab doonorlus ja siirdamine Sinu jaoks? Kuidas on see mõjutanud Sinu elu?

Kuna sellel aastal on ÜHISNÄDALA NIMI “HOOLIMINE”, siis me soovime teemale veidi rohkem tähelepanu pöörata.

Lugude kogumise eesmärgiks on panna inimesi elundidoonorlusele mõtlema ja väljendama oma seisukohta elundite surmajärgsele loovutamisele.

Kui soovid oma lugu teistega anonüümselt jagada, siis pane see kirja ja saada aadressile koordinaator@kliinikum.ee või Transplantatsioonikeskus, SA TÜ Kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu 51014

Lood kogume kokku kodulehele www.elundidoonorlus.ee „Sinu lugu“ rubriiki.
Just Sinu lugu võib muuta mõne inimese suhtumist doonorlusse.
Aitäh!

Lisainfo: kirke.kuld@epikoda.ee
või hele.nurme@kliinikum.ee

Töövõimereform puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Uuendused, mis aitasid näiteks oktoobris tööle 443 vähenenud töövõimega inimest, toetavad inimesi töö leidmisel ja tööandjaid tublide töötajate saamisel.

Estonia Klaverivabrik ja Margon OÜ on head näited, kuidas vähenenud töövõimega inimestesse panustamine tasub end ära. Estonia Klaverivabriku juhataja Venno Laul julgustab töötajaid otsima just erivajadusega inimeste seast, sest nad on oma suhtumisega eeskujuks teistelegi töötajatele. Klaverivabrikus on juba 14 aastat valmistanud klaviatuure Arne, kes on vähenenud töövõimega.

Reklaamikingitustega tegeleva Margon OÜ juhataja Ene Maide peab oluliseks anda igale inimesele võimalus tunda end vajaliku ja täisväärtusliku kodanikuna. Ettevõtte leidis sobiva töötaja Rauli Töötukassa kaudu.

Tutvu Estonia Klaverivabriku ja Margoni lugudega järgnevas videos!

Loe edasi »