Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Leian, et kultuurivaldkonna laiemad sihid aitavad kaasa sellele, et inimene oskaks olla õnnelik, tal oleksid oma eesmärgid, vaimne ja kultuuriline identiteet, ettekujutus maailmast, et ta tahaks ja julgeks olla loov mitte üksnes olemasoleva keskkonnaga kohanemisel, vaid ka selle paremaks muutmisel – et ta julgeks asjadest ka teisiti mõelda, unistada ja oma unistusi ellu viia. Võime mõelda loovalt ja laiendada tegevusvaldkonda selle põhjal, mis on teada, tuleb mängu siis, kui teel on barjäärid ja takistused. Mida võimekamad on inimesed mõtlema loovalt, seda tõenäolisemalt leiavad nad võimalusi takistuste ületamiseks. See kõik on oluline, sest see on kasulik nii kultuurile kui loomemajandusele. Ja vahel piisab õnnetunde süttimiseks inimese hinges vaid ühestainsast ilusast kultuurilisest elamusest.

Viimasel ajal on palju räägitud kultuuri ja majanduse seostest. Suurepärane on kui ettevõtted kasutavad universaalset disaini oma toodete ja teenuste lisaväärtuste kasvatamisel ja konkurentsivõime tõstmisel. Innovatsiooni toetamine kultuuril põhineva loovuse rollis on jätkuvalt oluline. Veelgi olulisem on aga sõnum, et kultuur ja loovus panustavad palju enam kui ainult tööhõivesse ja ettevõtete arengusse. Kultuur, aitab areneda ühiskonnal tervikuna, tõstes indiviidi täiesti uuele tasemele. Me oskame siis mõtestada paremini oma identiteeti ja leida endas üles andeid, millega olla teistele nähtav ning motiveeriv. Kultuur ei ole ainult väljavalitute privileeg, sest  kultuur on elu ja elu ongi kultuur, haarates endasse kõik inimgrupid sõltumata nende taustast ja füüsilistest omadustest. Samuti tagab inimeste laiem kaasamine kultuuriellu nende parema eneseväljendamise oskuse ja seegi on ju üks eduka toimetulemise pant. Loe edasi »

11. juunil 2016 toimub Tallinna Stroomi ranna alal kogupere festival “Puude taga on inimene”, mida korraldab samanimeline mittetulundusühing. Peakorraldajateks on puudega inimesed ning üritus on suunatud kõigile Eesti elanikele – nii täiskasvanutele kui lastele, olenemata puudest või selle puudumisest.

Muidugi vajab nii suur ettevõtmine hulgaliselt vabatahtlikke – appi muusika-, kino-, kunsti-, spordi-, teatrialale ja kõigile külastajatele. Iga vabatahtlik saab lisaks toredale peole hindamatu väljaõppe: kuidas abistada sellistel üritustel puudega inimesi; neid, kes ise hästi ei liigu, näe ega kuule. Õpitut saab rakendada teistel sündmustel vabatahtlikuna kaasa lüües või ise pidu korraldades.

Ootame vabatahtlikke ühinema meeskonnaga. Festival toimub Tallinna Stroomi ranna alal ajavahemikus kella 11:00 – 23:00.

Kui Sa

  • oled teotahteline ja kohusetundlik
  • tahad inimestega suhelda
  • tahad targemaks saada

ning kasuks tuleks, kui Sa

  • oskad lisaks eesti keelele ka mõnda võõrkeelt (nt vene, inglise, soome)

siis otsime just Sind!

Sina saad:

  • teadmised ja oskused suursündmuse korraldamisest
  • teadmised ja oskused, kuidas abistada erivajadusega inimesi
  • uusi kogemusi, mis aitavad töö otsingul ja leidmisel
  • võimaluse areneda ja leida uusi tuttavaid
  • võimalust töötada koos ägeda meeskonnaga.

Vabatahtlikuna saad Sa:

  • tasuta osalemise 1-päevasel festivalil
  • võimaluse näha nii olulise ürituse telgitaguseid
  • tasuta lõuna ja kohvi
  • T-särgi
  • palju inspiratsiooni

Palun võta eelnevalt ühendust ja anna teada oma soovist teha väike heategu.

e- meilile info@puudetagaoninimene.ee või kirke.kuld@epikoda.ee

Ette tänades
Kirke Kuld

Olete oodatud Eesti Tsöliaakia Seltsi 20 aasta juubelile pühendatud konverents-messile „Tsöliaakia – kogu organismi haarav haigus“ 30. aprillil 2016. a. Tallink SPA & Conference Hotellis, Sadama 11 Tallinnas.

Selline suur üritus toimub Eestis esmakordselt ning üritusel käsitletakse meie haigust erinevatest aspektidest. Tsöliaakia on seotud väga paljude haigustega ning sageli ei osata tsöliaakia sümptomeid selle haigusega seostada.  Samuti on gluteenivaba dieedi pidamine tänapäeval väga levinud. Konverentsil tulebki juttu sellest, et millal gluteenivaba dieedi pidamine on õigustatud ja millal mitte.

Konverentsi päevakava 30.04.16.pdf

Konverents-messile  saab registreeruda 21. aprillini 2016 a. või senikaua, kuni kohti jätkub:
http://goo.gl/forms/tPmifMaUZH

Parkimise kohta leiate info: http://www.tallinkhotels.com/et/tallink-spa-conference-hotel/contact

Õhtupoolikul on võimalik soodushinnaga külastada Tallinki spad.

Palun levitage reklaami ka oma tuttavate hulgas, kes võiksid olla üritusest huvitatud.

Vastan hea meelega täiendavatele küsimustele.
Kohtumiseni konverentsil-messil!
Lugupidamisega
Aive Antson
Juhatuse esimees

Eesti Tsöliaakia Selts
Tel. +372 55 18 448
aive@tsoliaakia.ee
www.tsoliaakia.ee

03.- 04. juunil 2016 a. toimub Tartu Vanemuise kontserdimajas XXI Vabariiklik Puuetega Inimeste Kultuurifestival.

Ootame teid 3.-4. juunil 2016 a. heade mõtete linna Tartusse Eesti Puuetega Inimeste XXI Kultuurifestivalile. Festival toimub Vanemuise Kontserdimajas ja korraldajaks on Tartu Puuetega Inimeste Koda. Festivalile on oodatud erinevad kaunite kunstidega tegelevad kollektiivid ja üksikesinejad.

  • Esinemiskavade pikkus kollektiividel ei tohiks ületada minutit 30 minutit ja üksikesinejail 10 minutit.
  • Osalemiseks palume teil täita registreerimisleht ja saata see Tartu Puuetega Inimeste Koja e-postile tartu.pik@gmail.com hiljemalt 15. aprilliks.
  • Festivali 2 päeva osalustasu on 20 EUR inimese kohta, mis tuleb tasuda meie poolt esitatud arve alusel pangaülekande korras hiljemalt 6. maiks.
  • Info: Senta Michelson tel. 51 55 534 ja tööpäeviti kella 9:00 -16:00 tel. 73 66 762

XXI Vabariikliku Puuetega Inimeste Kultuurifestivali REGISTREERIMISLEHT

  1. Kollektiivi nimi;
  2. Kollektiivi juhendaja nimi ja kontaktid;
  3. Esitatava kava või etenduse pealkiri;
  4. Esinemise kestvus (kollektiivile maksimum kuni 30 minutit, üksikesinejale kuni 10 minutit);
  5. Vajalik atribuutika (lauad, toolid, mikrofonid jmt);
  6. Esinemispäeva soov,
  7. Ööbimisvajadus/ märkida eraldi naised, mehed /;
  8. Toitlustamine:
    a) mitu inimest vajab toitlustamist 3. juunil?;
    b) mitu inimest vajab toitlustamist 4. juunil?;
  9. Kas on erivajadusi (millised ja mitmele inimesele)?;
  10. Kas vajate festivali ajal Tartus liiklemiseks ööbimispaika transporti? Kui jah, siis mitmele?;
  11. Ettepanekud ja soovitused korraldajatele.

Kohtumiseni kultuurifestivalil heade mõtete linnas Tartus!

Pressiteade

Sotsiaalministeerium
4. mai 2016

Tänasel ümarlaual osalenud info- ja kommunikatsioonivaldkonna tööandjad julgustavad töövõimetuspensionäre tööle kandideerima, lubades lähtuda otsustamisel eelkõige kandidaadi pädevusest.

Täna Playtechi Tallinna kontoris korraldatud töövõimereformi-teemalises ümarlauas „Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon“ osalenud ettevõtete esindajad tõdesid, et nende valdkonnas valitseb arvestatav tööjõupuudus.

Seetõttu on mitmed ettevõtted pidevalt valmis värbama uusi töötajaid, sõltumata sellest, kas tegu on töövõimetuspensionäriga või mitte. Reeglina on ettevõtetes korraldatud juba praegu näiteks ratastooliga ligipääsetavus, kohati võimaldatakse kodust töötada, pakutakse tasuta psühholoogi tuge ning ollakse valmis kohandama tööd muul moel konkreetse töötaja vajadustele vastavaks.

„Me julgustame töövõimetuspensionäre endale tööle kandideerima. Kui te leiate meie kodulehelt endale sobiva tööpakkumise, siis pöörduge kindlasti meie poole,“ rääkis ümarlauda võõrustanud Playtech Eesti personalidirektor Kristi Ansberg. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
19. aprill 2016

Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad andsid täna Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülevaate töövõimereformi rakendumiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste valmimisest ning kinnitasid, et arendused kulgevad plaanipäraselt.

„Nii töövõimereformi rakendumise kui ka Sotsiaalkindlustusameti töö seisukohast on ülioluline, et õigusselgus oleks tagatud enne jaanipäeva,“ selgitas e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Seega on ka Riigikogul oluline roll 1. jaanuariks valmistumisel läbi perehüvitiste seaduse menetlemise, millest üle 80 paragrahvi on seotud töövõimereformiga.“ Loe edasi »

16. aprillil toimus Sokos Hotell Merineitsi restoranis Lionsite pidulik Galaõhtusöök. Üritusel autasustati parimaid Lioneid ning anti üle iga-aastane LC Tallinna Vanalinn klubi poolt väljaantav Matti Klaari nimeline stipendium, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puuetega noorte saavutustele.

Sel aastal laekus tähtajaks stipendiumi taotlusi kokku 5. Nagu möödunud aastatel, oli selgi korral valiku tegemine väga raske – kõik kandidaatideks esitatud noored väärisid seda toetust. Valik tuli aga langetada ja žürii määras stipendiumi Aleksandr Zakirovile, LC Kohtla-Järve poolt esitatud kandidaadile.

Aleksandr lõpetas 4 aastat tagasi Järve Vene Gümnaasiumi kuldmedaliga. Juba kooliajal tundis ta suurt huvi meditsiini vastu ja nii asuski ta õppima meditsiinikeemiat mainekas Glasgow Ülikoolis Šotimaal. Seal jõudis ta õppida 2 aastat.

2013. aasta augustis kodus puhkusel viibides juhtus temaga saatuslik õnnetus, mille tulemusena on noormees aheldatud ratastooli. Järgnev aeg on Aleksandri jaoks olnud raske kuid sellest hoolimata ei ole ta alla andnud. Ehkki arstide prognoosid ei ole olnud kuigi lohutavad, on noormees kindel, et teaduse arenedes võib tal tulevikus avaneda võimalus taas jalule tõusta. Aleksandr kaalus õpingute jätkamist Eestis kuid kahjuks teda huvitavat eriala siin ei õpetata. Nii esitaski ta taaskord paberid Glaskow Ülikooli ja sai sealt positiivse vastuse. Ta loodab väga, et täitub tema suur unistus – saada neuroloogiks.

Ürituse organiseerimisel lõid kaasa ja toetasid: ABC Motors, Maxime Trijol ja Kaido Laanet, Jazz pesulad, Arco Vara, Investment Agency, skulptor Tauno Kangro, kunstnik Kuulo Vahter.

Ürituse tuludest toetatakse Põhja-Eesti Pimedate Ühingut.

Sotsiaalsüsteemist kompenseeritavate abivahendite teenus muutus Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muudatustele hakkas 2016. aastast abivahendite teenust korraldama Sotsiaalkindlustusamet.

Ühtlasi muutub eelarve jaotamise põhimõte üle-eestiliseks, s.t taotleja võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse ettevõttesse, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv raamleping.

Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusega viis läbi sotsiaalsüsteemist kompenseeritavate abivahendite nimekirja uuendamise, võttes arvesse nii tarbijate vajadusi kui riigi rahalisi võimalusi.

Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Eelneva korraldusega võrreldes peab lisaks abivahendi määruse loetelu järgsele nimetusele lisanduma tõendile ka abivahendi ISO kood.

Sama nõue kehtib ka rehabilitatsiooniplaanidele. Edaspidi on eesmärk tõendite väljastamine digitaliseerida ja suunata vajalik info veebi, jättes paralleelselt alles võimalus pöörduda info ja abi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole klienditeeninduse kaudu, e-posti või posti teel.

Käesoleva teatmiku eesmärk on anda ülevaade 2016. a muutuvast abivahendite loetelust. Teatmik sisaldab infot, mis on vajalik abivahendi tõendi väljakirjutamiseks õigetel alustel.

Link teatmikule asub SIIN

Millest me mõtleme, kui räägime ligipääsetavusest?

Võib kõlada ühekohtuselt, aga valdavale osale inimestest tähendab ligipääsetavus kaldteed maja ees. Jah, kaldtee on vaieldamatult oluline ja vajalik, sest sageli ongi takistuseks „vaid kolm“ trepiastet. Aga kui selgitada, et kaldtee on vaid üks osa ligipääsetavusest, ja et lisaks füüsilistele kohandustele on olulisel kohal ka toodete ja teenuste kättesaadavus, muutub suurem osa inimestest nõutuks – mida see tähendab? Kaldtee on vaid üks võimalikest lahendustest – ligipääsetavuse laiemaks eesmärgiks võiks olla hoopiski lahendused, mida esmapilgul ei märkagi – kuid kõik kasutajad saavad nende abil hästi hakkama.

Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga kasutajasõbraliku keskkonna erinumbris, heidetakse lisaks ligipääsetavusele valgust veel mitmele olulisele mõistele: disain kõigile, universaalne disain, kaasav disain.

Miks just selline erinumber?

Esiteks on ligipääsetavus üks olulisi teemasid, millega EPIKoda tegeleb päevast päeva. Lisaks igapäevatööle andis täiendava võimaluse teemaga süvitsi tegeleda ka projekt „Paneme seaduse kehtima!”, mida EPIKoda koos oma partneritega viis ellu perioodil aprillist 2014 kuni märtsini 2016, partneriteks Eesti Disainerite Liit, Eesti Maaomavalituste Liit, Eesti Kunstimuuseum, MTÜ Eesti Purjelaevad, Islandi Disainikeskus ja Põhjamaade Liikumispuuetega Inimeste Liit.

Anname endale aru, et üks projekt ei suuda maailma muuta, küll aga loob võimaluse teemaga tegeleda, kaardistada tänast olukorda, arutada valupunktide üle ja teha plaane edasisteks tegevusteks. Projekti olulisemad teemad ja inimesed võtamegi kokku käesolevas ajakirja numbris. Loe edasi »

Eesti Kurtide Liidu eestvõttel koostati ja avaldati märtsis 2016 rahvusvahelise viiplemise e-sõnastik, kus saab tutvuda ja õppida nii eesti viipekeelt kui rahvusvahelist viiplemist.

Elektrooniline rahvusvahelise viiplemise sõnastik toimib iseseisva veebileheküljena http://sonastik.ead.ee , kuhu on kogutud videoklippidena rahvusvahelise viiplemise viiped. Rahvusvaheline viiplemine on skandinaavia-, briti- ja ameerika viipekeelest moodustunud dialekt, mida kasutatakse kurtide kogukonnas üle Euroopa ühise keelena.

Viipekeele sõnastik on tehtud veebilahenduse baasil lauaarvutile, tahvelarvutile ja mobiilile. Funktsioonid ning sätted on mitmekesised ning kasutajasõbralikud. App Stores või Google Plays leiate äpi otsingusõna “viipesonastik” järgi.