Uudised

Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud aastakonverentsil 02. detsembril 2015 auhindadega aktiivseid puudega inimesi või asjaomaseid institutsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti ühiskonna arenemisel puudega inimesi paremini kaasavaks.

Auhinnaga tunnustati puudega inimesi, kes on olnud meelekindlad õppijad ning õppeasutusi, kes on olnud edukad puudega õppijate kaasajad. Tunnustusauhinnaga sooviti luua teemale ühiskonnas laiemat kõlapinda, toetudes juba olemasolevatele headele näidetele puuetega inimeste kutse-, kõrg- ja täiendhariduses. 

Auhinnad anti välja kahes kategoorias:

  • Õppija kategoorias – Puudest või terviseprobleemist tingitud erivajadustega täiskasvanu (al 16 a), kes on viimase kolme aasta jooksul lõpetanud ja edukalt  kutse- või kõrgkooli või omandanud eriala/kutse pikemaajalise täiendkursuse abil. Eelkõige õppijad, kes osalevad omandatud kvalifikatsiooni toel tööhõives;
  • Haridusasutuse kategoorias – õppeasutus või koolituskeskus, mis on silma paistnud järjekindla ja eduka puudest või terviseprobleemist tingitud erivajadustega õppijate (al 16 a) kaasamisega õppesse. Eelkõige õppeasutused, kus õpivad nii erivajadustega kui erivajaduseta õppijad.

Õppija kategooria

Auhinnati:

  • EPIKoja aumärgiga,
  • originaalse käsitöökruusiga,
  • Rahvusooper Estonia piletitega,
  • raamatupoe kinkekaardiga,
  • EPIKoja tänukirjaga
  • Jaanika Aasav

Jaanika on raske kuulmispuudega noor naine Tartust, kahe väikese poja ema. Jaanikale on tähtis eneseteostus. Ta alustas Töötukassast  osaledes 2012. aastal ettevõtluse koolitusel ja koostades äriplaani. Edasi õppis Jaanika kaks aastat fotograafia peensusi Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Alates 2014 on naisel oma firma – ta on ka oodatud fotograaf paljudele pidudele ja pulmadesse.  Võiks küsida – kas ta ometi ei väsi?  Aga vastuse saate, kui vaatate Jaanika säravatesse silmadesse, kui ta märkamatult  fotoaparaadiga erilisi hetki otsides ringi liigub ja te mõistate –  Jaanika on leidnud oma kutsumuse!

  • Henri Telk

Henri ülikooliõpingud algasid 2011 TTÜ ärinduse õppekaval, mille ta lõpetas 2014. Nüüd õpib ta TTÜ magistriõppes majandusarvestust. Henri eesmärk on olnud leida töökoht arenguvõimalusi pakkuvas ettevõttes, et ennast korralikult ära elatada. Tänaseks töötabki noormees magistrantuuri kõrvalt erialasel tööl ühes Tallinna ettevõttes. Henri ise toob välja, et omaette elamine ja ülikoolis käimine on aidanud kaasa tema iseeneslikule füüsilisele arengule ning kasvatanud  enesekindlust.

  • Ivan Netšipailo

Ivan, kellel on diagnoositud tsüstiline fibroos väärib tunnustamist tänu suurepärastele saavutustele teadustöödes Tartu Ülikooli  Füüsika Instituudi kiletehnoloogia laboris.

Lisaks töötamisele on Ivan lõpetamas õpinguid  TÜ doktorantuuris. Eelnevalt on ta omandanud samas tehnikateaduste bakalaureuse kraadi materjalitehnoloogias ja tehnikateaduste magistrikraadi füüsikalises materjalitehnoloogias.

Ivani kolleegid teavad teda aga ka kui laia silmaringiga inimest, abivalmis sõpra, suurt fotograafiahuvilist ning hea silma ja kindla käega fotograafi, kelle tehtud fotod on aidanud kujundada näiteks ka labori kodulehekülge.

  • Madis Kohl

Madis tuli põhikooli järgselt 2004. aastal Tugikeskusesse Juks, kus nelja aasta jooksul osales erinevates käsitööalastes tegevustes ning ettevalmistuskursustel igapäevaseks toimetulekuks ja kutseõppeks. 2008. aastal alustas Tugikeskus Juks koostööd Tallinna Kopli Ametikooliga ESF projekti raames, eesmärgiks vaimupuudega inimeste kaasamine kutseõppesse. Kolme aastaga omandas Madis kutsekeskhariduse kodumajanduse erialal lõpetades kooli kiitusega. Madis kutsuti viimasesse praktikaettevõttesse – Pirita Top Spa Hotelli – puhastamise alasele abitööle. Täna on Madis uuesti kutseõppes uuel õppekaval Kopli Ametikoolis ning jätkab samal ajal tööd majahoidjana. Madis plaanib lõpetades kindlasti alustada erialast tööd.

  • Teet Toming

Teet asus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses omandama IT-alast kutsekeskharidust 2011. aastal, neli aastat pärast seda, kui oli autoõnnetuses saanud kaelatrauma. Tal oli kindel plaan minna peale lõpetamist tagasi koduvalda ja nii kaardistaski ta Kadrina kandi ettevõtted, kuhu võiks praktikale ja hiljem ehk ka tööle minna ning võttis nendega ise kontakti.  Peale kooli lõpetamist asuski Teet tööle  OÜ-sse Pomemet, kus projekteerib arvutis 3D mudeleid – koppasid, lumetõrjevahendeid, lisaseadmeid erinevatele masinatele. Teet ise on väga uhke töö üle, mida teeb, ja tema soov on end erialal täiendada. Teet on suurepärane näide sellest, kuhu võib jõuda ka ränga õnnetuse läbi elanud inimene, kes ei anna alla, vaid läheb eluga sihipäraselt edasi.

Õppeasutuse kategooria

  • Haapsalu Kutsehariduskeskus

Tegemist on ühe esimese kutsekooliga Eestis, kus hakati õpetama ka erivajadustega õpilasi. Igal aastal õpib Haapsalu Kutsehariduskeskuses ligi 100 erivajadusega noort. Kooli on loodud hästitoimiv nõustamiskeskus, kust õppijad saavad vajadusel tuge nii psühholoogilt, õppe- ja karjäärinõustajalt kui sotsiaaltöötajalt. Pea kogu koolis on loodud tingimused ratastooliga liikumiseks. Koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega pakutakse võimalust omandada kutse- ja kutsekeskharidust mitmel erialal: tarkvara ja andmebaaside haldus, abikokk, puidupingitööline, tisler, tarkvaraarendus ning bürootöö. Haapsalu Kutsehariduskeskuses töötavad pühendunud inimesed.

  • Tallinna Kopli Ametikool

Veel 10 aastat tagasi oli mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega noorte jaoks võimalik hariduselus osaleda vaid põhikooli lõpuni. Tallinna Kopli Ametikooli ESF projekti „Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks“ raames valmis kaks kodumajanduse eriala pilootõppekava toimetulekuõppes ja hooldusõppes põhikooli lõpetanud õpilastele. Õppekavasid asusid rakendama projektis osalenud koolid üle Eesti. 2008. aastal avati kodumajanduse õppesuund ning alguse sai ainulaadne koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonda esindavate asutuste vahel. Tallinna Kopli Ametikool on loonud intellektipuudega inimestele võimaluse kutsehariduse omandamiseks ning arendanud välja hariduslike erivajadustega õpilasi toetava tugisüsteemi Tallinna linnas.

  • Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus on Eesti suurim kutseõppeasutus, kus täna õpib 3000 noort 60-l erineval õppekaval. Puuetega inimeste koolitamisega alustas Tartu Kutsehariduskeskus 2004. aastal, kui avati  andmetöötluse ja veebidisaini eriala, millel lõpetas 10 puudega õppijat. Samal aastal kohandati  kooli ruumid ligipääsetavaks. Täna õpib Tartu Kutsehariduskeskuses erinevatel erialadel 3 liikumis-, 6 kuulmis-, 2 nägemis- ja 93 intellektipuudega noort. Enamus lõpetanutest on leidnud rakendust tööturul.

  • Kuressaare Ametikool

Kuressaare Ametikool on ainus kutseõppeasutus Saare maakonnas. Ametikoolis õpib 800  inimest. Kuressaare Ametikooli on silma paistnud järjekindla ja eduka erivajadustega õppijate kaasamisega nii väikese rühma õpet rakendades kui ka lõimituna tasemeõppesse individuaalsete õppekavade kaudu. Saaremaa Puuetega Inimeste Kojal on pikaajaline koostöö Kuressaare Ametkooliga praktikapartnerina erinevate õppesuuna õppijatega. Tänu juhtõpetaja Kai Rannastule suudeti ka rasketel aegadele elus hoida lihtsustatud õppekavaga õppesuunda, tagades nii õpivõimalused eelkõige terviseprobleemidega saarlastele.

  • Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Tehnikaülikoolis õpib nii erivajadusega kui erivajadusteta õppureid. Viimasel kümnendil on TTÜ palju arenenud – õppehooned on täielikult ligipääsetavad.  Raamatukogu peab enesest mõistavaks et teabele pääseb takistusteta ligi ka nägemispuudega külastaja. Soetatud on ingliskeelset tugimaterjali autismispektriga õppurile, tuutoritele, tugipersonalile, et muuta õpingud ja eneseaitamine lihtsamaks. 2015 tunnustas Võrdõigusvolinik TTÜd esimese ülikoolina märgiga „Siia saab – ligipääs kõigile.“ Rahvusvaheline ekspertkogu on tunnustanud TTÜd innovatsiooniauhinnaga 2014 ligipääsetavuse eest – „Innovative Practices 2014 on Accessibility: Higher education accessible in Tallinn“.