Uudised

6. aprillil toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Tallinna raamatumessi raames kirjandusfoorum “Kui lugeda on raske…”.

Foorumil uuritakse, missugused võimalused on lugemiseks neil, kel see tegevus raskendatud on. Asjatundjad kõnelevad sellest, mida toob endaga kaasa nägemispuudega inimesi puudutav Marrakeši leping ning mida on tehtud Eestis ja Soomes nägemisprobleemidega inimestele raamatute kättesaadavaks muutmisel. Foorumile oodatakse raamatukogutöötajaid, sotsiaaltöötajaid, tugiisikuid, emakeeleõpetajaid, kirjastajaid, autoreid ja kõiki teisi, keda see teema kõnetab. Foorumi kava: http://estbook.com/tallinna-raamatumess/kui-lugeda-on-raske/

Registreerun foorumile

Tõendi saamiseks foorumil osalemise kohta palume sellekohane märge lisada registreerimislehele.

Päeva juht: Kätlin Kaldmaa

10.00–10.15       Messi avamine ja tervitus

Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu direktor
Mart Jagomägi, Eesti Kirjastuste Liit
Ülle Talihärm, Kultuuriministeerium

10.15–10.45       Ligipääs kirjandusele Eesti Pimedate Raamatukogu vahendusel
Marja Kivihall, Eesti Pimedate Raamatukogu

Ettekanne hõlmab ülevaadet Eesti Pimedate Raamatukogu teenustest, mis on suunatud inimestele, kes ei saa trükitud teksti lugeda. Pimedate raamatukogu kaudu on lugejatel ligipääs eri laadi teavikutele: heli-, puute-, punktkirjas ja e-raamatutele ning kirjeldustõlkega filmidele.

10.45–11.15      WIPO Marrakechi leping ja kuidas selle ratifitseerimine mõjutab nägemispuudega inimeste olukorda Eestis
Kärt Nemvalts, Justiitsministeerium

  1. septembril 2016 jõustus Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 2013. aasta leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise probleemiga inimestele. Ettekanne annab ülevaate Marrakechi lepingu ning sellega seotud Euroopa Liidu õiguse muudatuste mõjust Eesti nägemispuudega isikutele ning nende asutuste tegevusele, kes kättesaadavas vormis koopiaid valmistavad.

11.15–12.00      Ei saa lugeda … sest aega ei ole
Kertu Kriisk, Elisa, ja Meelis Mihkla, Eesti Keele Instituut

Küsime klientidelt igapäevaselt, kas nad sooviksid tänasega võrreldes rohkem lugeda. Enam kui 80% kordadest saame jaatava vastuse. Mis siis takistab lugemishuvilisi lugemast? „Aega ei ole!ˮ. Elisa Raamatu teenusega loome lugemiseks sobilikke momente juurde. Olgu see lihtsalt üks peatükk, mis lõunapausil kaasas olevast nutiseadmest mugavalt läbi loetud saab või kvaliteetaeg jalutades raamatu ja Iselugeja seltsis. Samuti toome kohustusliku kirjanduse nooremale nutipõlvkonnale tuttavamasse keskkonda.

12.00–13.00       Lõunapaus

13.00–13.15       Raamatute keskel ja ilma nendeta
Mari Tarand
Oma kogemuse tõttu valdkonnaga hästi kursis olev tuntud raadiohääl ja kultuuritegelane kõneleb sellest, millised valdkonna arengud rõõmustavad, millised muretsema panevad.

13.15–14.00      Kogemus rikastab – missugused on võimalused meie naabrite juures Soomes?
Eeva Paunonen, Celia raamatukogu, Soome
Helsingi Celia raamatukogu esindaja kõneleb sellest, kuidas on seda temaatikat käsitletud ja arendatud meie naaberriigis Soomes.  (Järeltõlkega)

14.00–14.30      Nägemispuudega inimesed Eesti raamatukogudes
Ülle Siska, Jüri raamatukogu
Lühiülevaade teenustest, mida Eesti raamatukogud saavad nägemispuudega inimestele pakkuda. Jüri raamatukogu, Jüri gümnaasiumi ja Eesti Pimedate Raamatukogu ühisprojekt „Nägemispuudega inimeste toimetulek ühiskonnasˮ.

14.30–15.00      Eesti kirjandusklassikud, kes kirjutades mõtlesid nägemisele
Kairi Tilga, Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseum, ja Elle-Mari Talivee, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Eesti kirjanduse paavstiks nimetatud Friedebert Tuglas kandis koolipõlvest saati prille ning aastate lisandudes tema nägemine aina vähenes. Oma eluõhtul oli ta poolpime. Tema loomingus on aga selgelt tajutav piltlikkus ja kirjelduste olulisus: värvid, varjundid, pooltoonid, kogu maailm oma vahetuses. Milline on Tuglase maailma kirjeldamise rõõm?

Samuti on vähe teada, et 20. sajandi Eesti üks mõjukam ja menukam kirjanik Eduard Vilde elas viimased eluaastad paanilises pimedaks jäämise hirmus. Siinne sobimatu kliima pikka aega soojemas Euroopas elanule ning viimaste aastate keeruline hingeseisund olid oluliselt halvendanud kroonilises iriidis vaevleva Vilde paranemislootust. Hirmu lõppematu ööpõlve saabumise ees peegeldab ka kirjaniku viimaseks jäänud autobiograafiline novell „Casanova jätab jumalagaˮ (1932).

15.00–16.00       Arutelupaneel
Marja Kivihall, Ülle Talihärm, Katre Riisalu (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing), Kertu Kriisk, Ülle Siska